Iaidost ja ajaloost

Iaido

Iaido on vanadel jaapani mõõgavõitluskunstidel põhinev budo ala, kus õpitakse samurai mõõka kiiresti mõõgatupest välja tõmbama ja seda siis efektiivselt kasutama.

Iaido loojaks peetakse samuraid Hayashizaki Jinsuke Minamoto no Shigenobu (1546 - 1621). Legendi järgi sai ta templis mediteerides nägemuse ja sellest saigi alguse iaido. Tal oli palju õpilasi ja samurai ajastu lõpuks oli loodud umbes 250 erinevat koolkonda ehk ryud. Nendest tuntumad on tänapäeval Muso Shinden ryu, Muso Jikiden Eishin ryu, Mugai ryu, Hoki ryu, Tamiya ryu, Suio ryu, Sekiguchi ryu. Neist kaks esimest on suurimad ja kõige enam levinud.

II Maailmasõja järel keelustasid ameeriklased Jaapanis budoalade harjutamise. Alles 50-ndate keskel lubati jälle avalikult mõõgakunste harjutama hakata. See oli ka aeg, mil sündisid esimesed iaido liidud, kuhu iaido harjutajad jagunesid: alguses Zen Nippon Iaido Renmei ja Zen Nippon Kendo Renmei ning hiljem Nippon Iaido Renmei, Zen Koku Iaido Renmei, Dai Nippon Iaido Renmei, Nippon Iaido Kyokai jne. Samuti on toimunud jagunemisi koolkondade sees, sama koolkonda võib leida erinevatest liitudest. Iaido ei ole massi ala, nagu seda on näiteks karate ja judo.

Iaido harjutamine on tavaliselt erinevate katade harjutamine. Katad algavad erinevatest asenditest, neis on tehnikaid erinevates olukordades ja erinevatest suundadest tulevate rünnakute tõrjumiseks. Harjutamisel kasutatakse põhiliselt teritamata harjutusmõõka (iaito) või puumõõka (bokken). Edasijõudnud harjutavad terava mõõgaga (shinken) ning teevad ka paarisharjutusi (kumigata) ja lõikavad pooleks õlenukke (tameshigiri). Katade harjutamine ei ole ainult mehaaniline liigutuste kordamine, vaid igal liigutusel on oma tähendus ning eesmärgiks on saavutada liigutuste täpsus, õigeaegsus ja meele pidev valmisolek (zanshin).

Iaido on füüsiliselt ja vaimselt arendav tegevus. Iaido ei ole sport, kus eesmärgiks on võita vastast. Ainuke ja kõige ohtlikum vastane iaido harjutajale on ta ise oma egoga. Võit iaidos on võit oma ego üle, see on tasakaalu saavutamine iseendas ja suhetes ümbritsevaga.

Mõõka suhtutakse iaidos aupaklikult. Samurai mõõk on samurai hing, nagu ütlevad vanad jaapanlased.

Iaido Eestis

Iaido ajalugu Eestis algas 90-ndate aastate keskel, mil aikido laagrites on seda demonstreerinud ja üksikute treeningute ajal ka õpetanud Jukka Helminen sensei. Esimeseks, kes ilmutas iaido vastu tõsisemat huvi ja hakkas ka seda süstemaatiliselt, kuigi üksi, harjutama, oli Tõnis Kunnus. Kahjuks viis raske haigus ta meie hulgast ja sellega jäi iaido siinmail jälle soiku. 2000. aasta sügisel leidus taas Eestimaalt üks iaido huviline, Rein Paluoja, kellel tekkis kontakt Jukka Helminen senseiga ja 1. oktoobril 2000 toimuski esimene iaido treening Vuosaare Urheilutalos. Seda võib pidada iaido taassünnipäevaks Eestis. 2001 sügisest hakkas Rein Paluoja iaidot õpetama rühmas, millest kasvas välja budoklubi “Mitsubachi“, millest omakorda liitumisel Karateklubi Wado ja Hontai Yoshin ryu jujutsu klubiga on saanud kokku Võitluskunstide Klubi „Budokan“. Eestis on iaidot käinud õpetamas ka meie peaõpetaja Jaapanist Takada Gakudo sensei.