tekst leidub kogumikes
The Hugo Winners. Volume 1 (1962)
Talisman (1973)
The Many Worlds of Poul Anderson (1974)
The Best of Poul Anderson (1976)
Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid (1976)
Winners (1981)
Modern Classic Short Novels of Science Fiction (1994)
Explorers: SF Adventures to Far Horizons (2000)
Exploring the Horizons (2000)

Poul  Anderson
The Longest Voyage
(jutt aastast 1960)
ajakirjapublikatsioon:«Analog Science Fact—Fiction» 1960; detsember
eesti keeles: «Kõige pikem merereis»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976
 
Arvustused (24) Lisa oma arvustus
  Jüri Kallas Laekus: 7.03.1998, kell 20.41 Hinne: 5  
 


Jutt, millest algas minu suurem Andersoni huvi (õigemini tohutu fännamine).

Lugesin vanasti üsna hea meelega ajaloolist kirjandust... see jutt on siis segu ajaloost ja ulmest... tõsi see ajalugu on sihuke võõrplaneetne. Mõni võib ju vaielda, et kus nüüd asi: võtta miski Kolumbuse aegne mereretk ning pisut muudetuna viia kuhugi teise maailma... noh, kogu see ajalugu on üks lõputu kordus ja taastegemine...

Mäletan, et tatikana (umb. 12. aastasena) lugedes olin ma Rovicu otsuse peale ääretult solvunud ning olin suisa vihane, et Rovic selle võõra kosmoselaeva hävitada otsustas...

Hiljem lugedes sain ma Rovicust ja tema ideest märks rohkem aru...

Tore on tekst mida võib lugeda võimalikult erinevates vanustes, ja tore on kui see tekst igal lugemisel uusi mõistmisvõimalusi pakub!

Hilisem Andresoni tekstide lugemine on tekitanud tõdemuse, et paremini õnnestuvad kirjanikul lood, mille pikkus kõigub 30-70 lk. vahel... romaanid kipuvad tal pisut laiali valguma ja ära vajuma...

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Tundmatu Arvustaja Laekus: 8.03.1998, kell 3.51 Hinne: 5  
 


Kuna Jürka on jutu kohta pea kõik vajaliku öelnud, siis piirdun vaid konstanteeringuga: hea lugu! Soovitan!

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  kuits Laekus: 17.03.1998, kell 6.19 Hinne: 4  
 


Kuidagi ära-ja laialivalguv. Ei saa üle nelja anda.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Laur Salundi Laekus: 23.03.1998, kell 9.02 Hinne: 4  
 


Ei meeldinud nii palju, et viie saaks anda, aga muidu päris korralik lugu. Kuid võrreldes mõningate teiste "Lilled Algernonile" kogumikus ilmunud looga on ta ikka natuke nigelam.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Arvi Nikkarev Laekus: 5.09.1998, kell 22.17 Hinne: 5  
 


Olen seda lugu mitmeid kordi lugenud, viimati enne hindamist. On ikka hea küll! Nii mõneski Andersoni jutus tegutseb loo peategelane mingist kõrgemast ideest ajendatuna tavaloogika ja tavaeetika vastaselt (näit. ka jutus “The Sky People”). Antud loos kaalub võimalus ise avastada, areneda ja ajalugu omada (=teha) üles kõik hea, mida tulnukad (kosmosest) tooksid. Nii mõtleb vähemalt peategelane Rovic. Iga lugeja võib (mõttes) teha oma eetilise valiku ja just see muudabki loo eriliselt heaks.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Jaanis Tali Laekus: 27.10.1998, kell 7.27 Hinne: 5  
 


Muidu saaks vist nelja aga just viimase arvustaja põhjendus, kirjanik jätab otsad lahti ja ei kipu lugeja eest kõike ära otsustama, annab ühe punkti juurde.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Indrek Hargla Laekus: 11.01.1999, kell 12.08 Hinne: 4  
  Andri Riid Laekus: 12.01.1999, kell 17.51 Hinne: 4  
 


Sturgeoni Costello ning käesolev on need kaks lugu Algernonist, mille sisu ma ikka ja jälle unustama kipun. `Pikimast merereisist` on raske kuskilt viga leida - ta on hästi ning veenvalt kirjutatud, kuid Andersoni puhul on sümptomaatiline, et see ning teised jutud, mis on võitnud Hugod (Sharing of the Flesh, Queen of Air and Darkness) jäävad minu silmis alla õige mitmele kirjaniku pärjamata palale. Ju siis on ideed (minu jaoks) teisejärgulised.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  TVP Laekus: 25.01.1999, kell 18.51 Hinne: 4  
 


Mhmh. See lugu meeldis mulle LA-s kõige vähem. Ei tekitanud mingeid erilisi emotsioone.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Targo Tennisberg Laekus: 9.02.1999, kell 11.56 Hinne: 5  
  Siim Sõber Laekus: 2.03.1999, kell 18.35 Hinne: 5  
 


Jutu teema sarnaneb Strugatskite "Raske on olla Jumala" omale, aga lähenemine on teisest vaatevinklist ja tulemus minu meelest parem. Kuidagi maalähedane teine - hoolimata Rovicu esmapilgul üliinimlikest tegudest.

Olustik oli ka mõnusalt võõrastav - elu satelliidil jne.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Toomas Sildvee Laekus: 14.03.1999, kell 17.47 Hinne: 5  
 


Võimas...

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Kristjan Sander Laekus: 25.03.1999, kell 21.13 Hinne: 5  
 


Minu elamused tatikana olid täpselt samsugused, nagu Jyrka omad... Ma sain aru, miks Rovic nii tegi, kui üheldi juhul ei suutnud seda heaks kiita. Lugu ise on väga hea, kuid sellise maadeavastaja poolt niisugune otsus on siiski natuke üllatav, oleks võinud sellele rohkem psühholoogilist sügavust anda, nii oleks teise plaani saanud anda loole.

12.06.2003: Rovicu otsusest veel rääkides, see peaks olema ka hea näide tegelasele tema ajale mittevastavate mõttekäikude omistamisest autori poolt. Niimoodi nad keskajal nüüd küll vaevalt mõtlesid... Aga teose sõnum näib olevat suurelt osalt sama, mis "Raske on olla jumalaski" - jätkem teistele alles nende ajalugu. Päris huvitav vaadata, kuidas sellele ideele on Lääne autor lähenenud.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Kalevipoeg Laekus: 28.12.1999, kell 23.12 Hinne: 5  
 


Taas üks teos, mis noorena ja eakamana loetuna eri arvamusi põhjustab. Noorena jäi liialt palju mõistmatuks, et jutt väärtusi hangiks, kasvõi juba sealne planetaarne süsteem oli võõras, kuna ma ei teadnud midagi Jupiteri kuudest. Hiljem muutus see jutt aga inspireerivaks teoseks, tänu millele leidsin lõpuks üles taolise ulmeajakirja nagu "Algernon". Anderson oskab kenasti kirjutada.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Adrifted Laekus: 10.02.2000, kell 0.41 Hinne: 4  
 


--Olen seda ainult noorena lugenudki, seega ei oska öelda midagi selle kohta, milline mu arvamus oleks, kui seda vanemas eas oleksin lugenud.

--Hei, ega ma nüüd nii vana ka ei ole.

--See selleks Adrifted, katsu nüüd midagi jutu kohta öelda.

--Erm, midagi selles jutus oli, mis puudutas, eks seesama kosmoselaev, mis õhku lasti, sellest oli ka minul kahju. Mõnevõrra venis see jutt ka teistega võrreldes, mingit ulmetuhinat see minus küll ei tekitanud. See ajaparadokside lugu samas antoloogias mõjutas selle mõttes tunduvalt rohkem.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Märt Laur Laekus: 18.05.2000, kell 15.17 Hinne: 4  
  Alari Rajande Laekus: 22.09.2000, kell 1.49 Hinne: 5  
  Taavi Kalju aka Ghilderich Laekus: 8.02.2001, kell 23.31 Hinne: 5  
  Kristjan Rätsep Laekus: 18.09.2001, kell 11.52 Hinne: 5  
  Chris Laekus: 22.08.2002, kell 14.48 Hinne: 4  
 


Lugu, mis meeldis mulle väiksena märksa rohkem kui nüüd. Siis oleksin pannud viie, nüüd panen nelja. Natuke liialt lihtne ja koolipoisilik on see jutt täna.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Kristjan Ruumet Laekus: 23.08.2002, kell 18.15 Hinne: 5  
  Kaur Virunurm Laekus: 12.06.2003, kell 4.44 Hinne: 3  
 


Chrisi hinnanguga täitsa nõus :)

 
  Teksti loeti eesti keeles  
  Raul Sulbi Laekus: 5.08.2005, kell 13.52 Hinne: 5  
  Lauri Heinsalu Laekus: 27.10.2005, kell 10.50 Hinne: 5  
 


Meeldivaks üllatuseks tekstis oli alguse poole, kui autor kiiresti läks üle keele õppimise ja külaga kohanemise selle asemel, et neid tutvustama hakata (mida nati pikemas tekstis kindlasti oleks tehtud ja mis lõpp igav oleks võinud olla). Natuke labane tundus ka Rovicu `vabandus`, et miks ta küll selle laeva õhku lasi lasta, kuid eks tal samas ole ka õigus.

 
  Teksti loeti eesti keeles  
 
Lisa arvustus/uuenda arvustust:
Hinne: Lugesid:
Kommentaar:
Ise oled: Parool:
1. Pelgalt hindega piirdumiseks jätke kommentaari lahter tühjaks.
2. Oma arvustajanimi on nimistus siis kui teil on kinnitatud parool.
3. Arvustuse uuendamiseks sisestage sellel lehel üksnes nimi ja parool.
 
Kontrolli raamatu olemasolu Ameerika suuremates online raamatukauplustes.
(toimib adekvaatselt vaid inglisekeelsete raamatute korral)
uued ja kasutatud ainult uued ainult kasutatud
suvalises köites kõvakaaneline paperback
maksimaalne hind US$
Allikas: Bookfinder.Com