Jube väsitav raamat. Ma ei ole seniajani aru saanud, kuidas suutsid kaks juba päris suurt inimest ja elukogenud kirjaniku sellise soperduse valmis kirjutada. Asi on selles, et oluliselt kogu see jama Asimovi lühijutust inetust poisist ei erine -- see tähendab teemas midagi juurde pole tulnud. Vahele on kirjutatud ohtralt aga igasugust kõrvalist stuffi, mis pigem segab, kui aitab luua atmosfääri. Tegelikult peaks selle raamatu hindeks (just nimelt tänu sellele, et tegemist oli Asimovi ja Silverbergiga) lausa 1 panema, kuid ma olen lugenud ka palju hullemaid soperdisi ning seetõttu ei lasku ekstreemsusteni. Ilmselt on tegemist siiski selle vana teatud-tuntud faktiga, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata. Mulle meeldivad muidu filosoofilised mõttelennud, kuid kahjuks peab siiski nendel mingi (kasvõi algeline) iva olema.