Ansambel Shock - hea põhjus peo kordaminekuks

Janika Sillamaa 1992 Tallinn
Andmebaasis alates 02.09.2007

stiil - tantsuline liin


Koosseis

Janika Sillamaa - vokaal

Helikandjatele salvestatud looming

lood kogumikel
'Kapriis' kogumikul 'Lootus'
(Aidem Pot, 1994, CD )

'Aeg on laul ' kogumikul 'Lootus'
(Aidem Pot, 1994, CD )

'Lootus' kogumikul 'Lootus'
(Aidem Pot, 1994, CD )

'Ükskord saabub päev ' kogumikul 'Lootus'
(Aidem Pot, 1994, CD )

'Tuhast tõuseb päev ' kogumikul 'Lootus'
(Aidem Pot, 1994, CD )

'Muretut meelt ja südamevalu' kogumikul 'Andres Valkonen - Valgus'
(hyper.records, 2001, CD )

'Lootus' kogumikul 'Andres Valkonen - Valgus'
(hyper.records, 2001, CD )

'Taevasse kirjutatud' kogumikul 'laulurajad'
(co Lauri Liiv, Firestudio, 2004, CD )

'Lavanda' kogumikul 'co Mart Sander:/Jaak Joala-Sofia Rotaru;SotsPop'
(www.youtube.com/watch?v=0PZOCFL2aao, 2006, CD )

'Püüan kui tuult' kogumikul 'Elmar 10 Live: Õhus on Eestit!'
(Trio LSL, 2007, CD )

'Rahutu' kogumikul 'otsides midagi muud; Täiskohaga naine'
(Oleme Teel OÜ, 2013, CD )

'Ei leia sõnu' kogumikul 'Täiskohaga naine '
(www.youtube.com/watch?v=d5yKkk6rQGM, 2013, CD )

tooted
Muretut meelt ja südametuld (singel)
(A. Valkonen/ L.Tungal, Eesti Esimene Eurovisiooni , 1993, CD )
Lootus
(Aidem Pot, 1994, CD )
Viimne valge kuu (singel)
(Kaari Sillamaa, Koit Toome, Eurovisiooni eelvoor, 1998, CD )
Täiskohaga naine
(Oleme Teel OÜ, 2013, CD )

Kontaktinfo

Janika Sillamaa /23.06.1975 Tallinn/ on Ivo Sillamaa ja Kaari Sillamaa tütar. Ta õppis Tallinna Muusikakeskkoolis. Lasteteatris Colombina laulis enamasti peaosi ("Pöial-Liisi", "Metsamuinasjutt"). Georg Otsa nimelises Muusikakoolis õppis ta estraadilaulu, džäss- ja poplaulu (õpetajad Jaak Joala, Kare Kauks). Mängis rockooperis "Jesus Christ Superstar" Maarja Magdaleenat. Kui Eesti 1993 esimest korda osales Eurovisiooni lauluvõistlusel, valiti Eestit esindav laul välja tingimusega, et selle esitaja on Janika Sillamaa. Eesti vooru finaal toimus 20. veebruaril Eesti Televisiooni stuudios. Õhtu juht oli Mart Sander. Janika esitas kaheksa laulu. Võidulaulu valisid 12 eksperti. Võitjaks osutus Andres Valkoneni laul "Muretut meelt ja südametuld" Leelo Tungla sõnadele. Võistluse eelvoorus Ljubljanas 3. aprillil jäi see laul seitsme hulgas viiendale kohale ja lõppvõistlusele ei pääsenud... Loomulikult sai esimene Eurovisioni-laulja paugupealt kuulsaks. Nooruke Janika Sillamaa oli enne seda suhteliselt tundmatu, lauljakontol vaid hiilgav osatäitmine pool aastat varem Linnahallis etendunud rokkooperis "Jesus Christ Superstar". Kuulsusele aitas kaasa ka see, et Janika mentoriks Eurovisioniks valmistumisel oli tema õpetaja Otsa-koolis – Jaak Joala. *** 2013 - Janika: „Albumi „Täiskohaga naine" eesmärk polnud kirjutada muusikat müügiks, või olla sellega kuidagi skandaalne. Plaadil on lihtsalt minu need laulud, mis mul on olnud mul südame peal, luuletustest. Ma arvan, et see võiks olla hea kingitus sellele, kes kuulab eestikeelset muusikat, lood on kõik eesti keelsed ning tegemist on originaalautorite loominguga." /www.ohtuleht.ee/ *** 2012 - Janika: "Jesus Christ Superstar" mängis (ja mängib siiani) minu kujunemises kindlasti palju suuremat rolli kui osavõtt Eurovisionist. See on jäänud üheks olulisemaks elu verstapostiks tänaseni. Aega ettevalmistuste tarbeks oli meil kohutavalt vähe. Kuna Jüri Makarov, kes oli ka "Jesus Christ Superstari" produtsent, korraldas Eurovisioni Eesti eelvooru, siis lihtsalt võetigi mind. Jaagul oli kindlasti oma sõna öelda. Nii palju kui ma mäletan, olid argumentideks minu noorus, hea lavanärv ja võime puhtalt intoneerida. Tanja Mihhailova ja Evelin Samueli osas on jah samuti spekuleeritud, aga minuga seda ei arutatud... Lavalist liikumist mulle natuke õpetati, aga põhiline oli siiski et: "Ära liigu! Püsi paigal! Siin sellele ruutmeetrile on fokuseeritud valgus ja kogu lugu!" Paigal püsimine oligi minu jaoks kõige raskem. Kostüümiga aga oli nii, et mulle toodi küll päris palju kavandeid, ja siis ma valisin. Musta kleidi nagu ikka. Seda valikut kritiseeriti, aga see oli enam-vähem ainuke asi kogu süsteemis, kus mul lasti ka kaasa rääkida... Telestuudis aga olin paraku närvis ja laulsin ebakindlalt. See laul on vokaalselt siiani üks raskemaid mu repertuaaris. Liikuva meloodiaga, vahelduva taktimõõdu, mitme kaldumise ja suure ulatusega. Aga väga ilus lugu tänini. Meil oli Joalaga isegi tüli selle tõttu. Õpetaja lootis, et Eesti eelvoorust pääseb edasi "Lootus", aga minule meeldis "Muretut meelt" rohkem. Mõlemad Valkoneni lood, aga "Muretut meelt" oli lihtsalt palju minulikum. Jaak arvas, et ma laulsin meelega "Lootust" eelvoorus halvasti. Tegelikult see nii muidugi polnud. Tagantjärele ma isegi vist saan aru, mis minuga valesti läks. Mul olid küll üsna arvestatavad esinemiskogemused, aga suure publiku ees. Olin selleks ajaks lasteteatris Colombina mänginud üle kümne aasta. Kokku võib-olla mitusada etendust. Lisaks ka "Jesus Christ" Linnahallis. Aga tuim kaamerasse vahtimine ja publiku ettekujutamine on hoopis midagi muud. Teletöö on väga teistsugune. Ka Ljubljanas oli mul ikka tõesti veider tunne – vaid orkester, kaamerad ja tühi stuudio. Kõik olid umbkeelsed, minuga eesotsas. Ainuke tuttav inimene oli dirigent Peeter Lilje orkestri ees. Helimonitorid ka ei töötanud. See oli tagantjärgi kokku lihtsalt selline rumalavõitu juhuste jada... Kui punkte andma hakati, siis ma ikka vesistasin ka, nagu korralik emotsionaalne teismeline kunagi. Seda Balkanimaade "mina sulle ja sina mulle" süsteemi võib ju kiruda, aga eks ma olin ikka nigelavõitu ka. Tagasitulemine oli kohutav. Inimeste vihkamine täiesti arusaamatu. Praeguseks ma olen muidugi aru saanud, et minuga oldi veel isegi leebe. See, mis praegu meie kommentaariumides ja muudes avalikes suhtlemisruumides noorte artistidega tehakse, on ikka tõesti hulka kohutavam... Eurovision aga minu silmis nii andis kui ka võttis. Andis nime ja palju kontserte, aga kleepis ka seljale palju silte. Võttis võimaluse kujuneda normaaltempos. Muusikateater ja rockmuusika kui žanr olid mulle juba siis palju omasemad... Vahetevahel ei suuda ma siiani mõista neid pööraseid emotsioone, mida tuntus ja tuntud inimene kaasmaalastes tekitab: ei äärmuslikku fännimist ega jubedat vihkamist. Mõlemad nähtused on minu meelest inimväärikuse skaala üsna madalas otsas. Ja samas see meeletu kuulsusekultus. Ise ma mäletan, et ma tahtsin küll kuulsaks saada, aga see polnud seotud mitte pildil püsimisega kusagil lehes või telekas, vaid eeskätt ikka musitseerimisega laval. Muusik olla on kutsumus. Kuulsus on lihtsalt boonus, mis aitab sul lavalist tööd saada... Sel aastal kirjutan ma uut näidendit. Aga suuremas plaanis teen teatrit, vahel laulan ja põhiliselt kirjutan muusikat. Suures osas küll teistele. Vahel endale ka. Oma bändi Famagustaga teeme etendust "Faust". *** ETVs Eurovisioni-tiimi juhtinud teleprodutsent Jüri Pihel - "Meil ei olnud sel ajal ei lauljaid ega raha suurejoonelise eelvooru läbiviimiseks. Olukord muusikaturul oli hoopis teistsugune. Polnud selliseid produktsioonitiime, kes praegu omavahel võistlevad. Meie tiim oli suurem, aga peamised otsused tegime režissöör Leo Karpin, Jaak Joala ja mina. Kuna kõik oli uus ja järeleproovimata, tahtsime, et vähemalt üks komponent selles tundmatus võrrandis oleks kindel: noor ilus tüdruk, kelle muusikalises võimekuses meil polnud kahtlust. Olen Janikat ka hiljem laulmas kuulnud ja muusikaliselt on ta kahtlemata väga andekas. Ta on ka kindla iseloomuga, ei pidanud kartma, et ta närvi läheb. Otsus üks laulja välja valida oli põhimõtteline. Kõik oli tollal vilets ja põlve otsas tehtud, raha polnud kellelgi. Tegutsesime võimaluste piires. Ega selline eelvooru korraldus pole midagi erakordset. Tollal – nüüd ma lihtsalt enam ei tea, mis mujal toimub – valisid paljud Eesti-sugused väikesed ja vaesed maad oma esinejad samamoodi: valiti üks või kaks artisti, kellele kirjutati lood." /www.ohtuleht.ee/ 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti finaalis esitas Janika Sillamaa laulu "Viimne valge kuu" (muusika Kaari Sillamaa ja Koit Toome, sõnad Kaari Sillamaa), mis tuli 10 laulu seas neljandale kohale. Sellel aastal esindas Eestit "Mere lapsed". 1998. aasta sügisel plaanis ta hoopis teise riiki elama ja õppima kolida. Tegelikult jäi ta Eestisse ja asus tööle Sigrid Hartmanni modelliagentuuris. Pärast G. Otsa nim. muusikakooli lõpetamist oli Kaunite Kunstide Koolis lauluõpetaja, kus ta juhendas teiste seas Tui Hirve. Alates 2000. aastast õppis Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastajaks (õpetajad Mati Unt ja Ingo Normet). 24. jaanuaril 2003 pidi Nukuteatris esietenduma Tšehhovi "Karu", kuid õppenõukogu ei aktsepteerinud seda ja andis soovituse Janikale eriala vahetada. 2002 oli Janika Sillamaa muusikali "Miss Saigon" lavastaja Georg Malviuse assistent. 2003 mängis Janika Sillamaa muusikalis Aida nimiosa. Ta osales rockansamblis The Names. Aastal 2007 on Janika põhitegevus taas Kaunite Kunstide Koolils lastele lauluoskuse õpetamine. Janika sõnul on tegemist sellegipoolest rohkem kui küll. ”Meie kool muutus sel aastal ametlikult erakooliks. Me jätkame küll filharmoonia ruumides, aga staatus on teine...” Tema sõnul on 14 õpetajaga kool sel aastal eriti populaarseks saanud.


Info uuendatud: 27.5.2014

© Eesti Ansamblite Andmebaas