Parim tantsumuusika Sulle! ans.-C-duur..5139484..ja kohtume!

Gunnar Graps 1951-2004 Tartu / Tallinn kodulehekülg
Andmebaasis alates 23.11.98

stiil - rokiliin


Koosseis

Gunnar Graps - vokaal, trummid
Raimond Vahter - trummid
Erki Sepp - soolokitarr
Jüri Roosa - basskitarr

Helikandjatele salvestatud looming

demod, promod
Still Lovin´ You/ Get Back
(demo, 1998, CD )

lood kogumikel
'Tühjad pihud' kogumikul 'Kevadhitt 1996'
(Aidem Pot Records, 1996, CD )

'Roosid papale' kogumikul 'Eesti kuld. 2'
(OK Records, 1997, CD )

'Valgus' kogumikul 'Eesti 80ndad'
(Hitivabrik, 2001, 3CD )

'Kaotan' kogumikul 'Kümnest kümme: MFM Recordsi parimad palad 2000-05'
(MFM Records, 2005, CD )

'Uskusin, et päevad' kogumikul 'Viis + sõnad'
(Eesti Ekspressi Kirjastus, 2006, CD )

'Gunnar Graps ja Peeter Keäri: Mikronid' kogumikul 'Ob-la-di; Reet Linna; ETV'
(www.youtube.com/watch?v=HzAZHO9unDc, 2009, CD )

'Child in Time' kogumikul 'Madis Arro; kaver Deep Purple; Eesti Talent'
(www.youtube.com/watch?v=PMQddmfTA-M, 2010, CD )

'Valgus' kogumikul 'Zeelander; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Istun aknal ' kogumikul 'Tõnis Mägi & Ivo Linna; Tribuut'
(MTÜ Eest Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Odüsseuse eksirännakud ' kogumikul 'Pantokraator; Tribuut'
(MTÜ Eest Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Corrida' kogumikul 'Endel Rivers; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Varsti' kogumikul 'Compromise Blue; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Juss Haasma: Gunn oli Kuningas: Raudmehe promoklipp' kogumikul 'Tartu Uue Teatri -Raudmees - muusikaline viirastus'
(www.youtube.com/watch?v=WwTsrMtpH58, 2011, CD )

'Tühjad pihud ' kogumikul 'Lauri Pihlap; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Roosid papale ' kogumikul 'Hendrik Sal-Saller & Magnetic Band; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Sügise süü ' kogumikul 'DND; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Valge varju bluus ' kogumikul 'Kolumbus Kris; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Äärelinna blues ' kogumikul 'Tanel Padar; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Lady Blues ' kogumikul 'Birgit Varjun; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Ma kuulen öös su õnnelikku naeru' kogumikul 'Dramamama; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Meie teisikud ' kogumikul 'Tüür, Sibul, Urb; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Kaob kõik' kogumikul 'Terminaator; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Imelik masin ' kogumikul 'No-Big-Silence; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Põlemine' kogumikul 'Blacky; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Igavene päev ' kogumikul 'Human Ground; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Jäämees' kogumikul 'Freddy Tomingas & Magnetic Band; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Rahatuvi' kogumikul 'Limited Edition; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Rajalt maas ' kogumikul 'Metsatöll; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Pilved kuuvalgel ' kogumikul 'Led R; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Kaotan' kogumikul 'Ott Lepland: Albumilt "Gunnar Graps - Tribuut"'
(http://www.youtube.com/watch?v=qN-9kJcHtvU, 2011, 3CD )

'Unenäost laotud teel ' kogumikul 'Joel Friedrich Steinfeldt; Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Valgus ' kogumikul 'Gerli Padar - Su nägu kõlab tuttavalt TV konkurss'
(www.youtube.com/watch?v=MuFC1NSut7c, 2013, CD )

'Kõik kaob' kogumikul 'co Madis Arro; G.Graps/V.Korzets'
(www.youtube.com/watch?v=PZtAdQlTjE4, 2013, CD )

tooted
Tired? Nyet!
(a: G. Russell; 12.10; Time Magazine, 1981, CD )
Moscow`s `Mick Jagger` Delights Fans, Perplexes Officials
(Michael Dobbs; 15.08; Washington Post, 1982, CD )
Roosid papale
(Melodija, 1982, LP )
Põlemine
(Melodija, 1988, LP )
Gunnar Graps Drum Solo (singel)
(www.youtube.com/watch?v=3E9CwVRR620, 1989, CD )
Tühjad pihud
(Elwood ELCD 003, 1995, CD )
Tühjad pihud
(Elwood (G.Graps v/s Planet Disco), 1996, CD )
Gunnar Graps - Eesti Kullafond 4
(TT Rec, 2002, 3CD MC )
Rajalt maas
(Elwood, 2003, CD MC )
In Memoriam: Гуннар Грапс (singel)
(www.rock-n-roll.ru/details.php?mode=show&id=1789, 2004, CD )
Jäämees (meist võitu ei saa) (singel)
(Gunnar´s Friends, 2007, CD )
Elu Teisel Pool (singel)
(www.youtube.com/watch?v=2XALUH5sA9s, 2009, CD )
Gunnar Grapsi Biograafia /Roger Ote/ (singel)
(ww.youtube.com/watch?v=BLvBxfssNWU, 2010, CD )
Gunnar Grapsi fänniveerg (singel)
(http://sssrviapesni.narod.ru/mb.html, 2010, CD )
Gunnar Graps Tribuut
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )
Gunnar Graps elas meie tänavas (singel)
(Kurjam, 2011, CD )
Unenäost Laotud Tee (singel)
(www.youtube.com/watch?v=sH3hZa2RwEc, 2011, CD )
Tühjad pihud. Gunnar Grapsi elu ja muusika
(Margo Vaino, Jaak Urmet; Pegasus, 2013, CD )

Kontaktinfo

vaata ka https://et-ee.facebook.com/GunnarGraps

Gunnar Graps /27.11.1951 Tartu – 17.05.2004 Tallinn/ oli edukaima ja stiilseima Eestimaa rokigrupi loominguline mootor ning eestvedaja. ==== EESTIMAA muusikapere valikul Gunnar Grapsi auplaadiga avati Rock Cafe - esimesena - Wall of Fame - aastal 2004 - Hõbedane Täht! *** 2013 - 17. detsembril esitleti Tallinnas Scotland Yardi pubis elulooraamatut legendaarsest rokimehest Gunnar Grapsist. Raamatu “Tühjad pihud. Gunnar Grapsi elu ja muusika" autoriteks on Margo Vaino ja Jaak Urmet ning väljaandjaks Kirjastus Pegasus. Toimetajaks lisaks autoritele ka Erik Morna. Raamatuesitlusel rääkisid autorid lugusid raamatu valmimisest ja kõlasid ka valikuliselt lood Gunnar Grapsi repertuaarist. Raamat võtab kokku Gunnar Grapsi elu ja muusika, põhinedes väga suurel määral tema lähedaste ja bändimeeste meenutustel. Kasutatud on unikaalset materjali, muuhulgas ka tema isiklikke päevikuid, mis on säilinud meie päevini Grapsi isiklikus arhiivis. Raamat kajastab ilmekalt ka eesti roki enese lugu, alates 1960-ndate esimestest biitmuusika katsetustest ja lõpetades Grapsi poolt püstipandud imelise rokimasinavärgi kokkuvarisemisega 1980-ndate lõpus. Mastaapne isiku- ja bändinimede register laseb käsitada raamatut lausa väikese eesti rockmuusika entsüklopeediana. Oma viimaseks jäänud plaadi pealkirjaks tahtis Gunnar alul panna «Kloun», mis osalt peegeldanuks tema pisut iroonilisevõitu enesehinnangut, kuid plaadi nimeks sai teistmoodi sümbolina mõjuv «Rajalt maas». Ometi lootis Graps järgmised plaadid ka juba samal aastal välja anda. Üks pidanuks olema bluusiplaat, kus mängivad Graps ja ta sõbrad ning ka uue rokialbumi jaoks oli ootamas juba 7-8 lugu. Üle Suure Lombi tõotatud maale pages muusik aga 90ndate lõpus, kui talle sai üha selgemaks, et tema muusikalisi ettevõtmisi kodukandis enam eriti ei hinnatud. Aga kuna ka Nõukogude Liit lagunes, polnud Grapsil sinnagi asja. «Venemaa minu põhiturg oligi, Eestisse tulin ma koju ainult sokke ja trussikuid vahetama,» meenutab ta. «Eks ma loll olin, et tagasi tulin,» kahetseb Graps tänagi veel Eestisse tagasipöördumist. «Ent viisaprobleemid tulid kaela ja mõtlesin: kas viitsin sellega jamada.» Ameerikasse läheks ta tänagi tagasi. Aga mitte kui muusik. «Minu eas seal enam läbi ei lööks. Aga hingepuhkuseks ja uute mõtete kogumiseks on see suurepärane maa,» arvas Graps. /menu.err.ee; www.elu24.ee/ *** Kümme aastat Grapsi kõrval - kitarrist Sulev Kuusiku meenutused: „Mina isiklikult mängisin kümne aasta jooksul viie bassisti, kuue kitarristi ja seitsme trummariga. Tavaliselt mängis ta proovis uue loo teema klaveril ette, et bändikaaslased asjast ettekujutuse saaksid, ja seejärel hakkas lugu tasapisi kooruma,” lausub Kuusik ning täpsustab: „Võib öelda, et tema valmis mõeldud lugu oli siiski toorik ja iga pillimees lisas sinna oma panuse. Ja bändimeeste omapoolsed head ideed läksid ikka kasutusse. Loo valmimise protsessis suunas ta pillimehi ikka oma ettekujutuse vaimus. Kitarristidele ta loomulikult midagi ise ette ei mänginud. Ma pole ka oma ihusilmaga teda kunagi kitarri mängimas näinud, kuigi ta olevat oma bänditegevust just kitarristina alustanud.” Et Magnetic Band, hilisema nimega Gunnar Grapsi Grupp, oli üks seitsmest ENSV Riikliku Filharmoonia levimuusikakollektiivist, kes pidevalt Nõukogude Liidus tuuritasid, oli kord kõva. Proove võeti tõsiselt ning nagu on meenutanud trummar Jaak Ahelik, tähendas napsusena esinemine Grapsi bändi muusikule tasuta tööpäeva. Legendi järgi saatnud Graps Leningradis u 10 000 inimese ees lavalt napsuse helimehe selges eesti keeles kohta, kus selg ja jalad korraga nime kaotavad. „Pillimeeste vahelisi pingeid ma ei mäletagi eriti. Eks pinged olid – kui olid – ikka juhi ja mõne lihtliikme vahel. Üldiselt hoidsid bändimehed kokku ja Graps oli omaette üksus,” valgustab Kuusik bändi siseelu. Vahetuv koosseis polnud tavaliselt Grapsi valik ning nooremate pillimeeste eelistamise tingis sobivate endavanuste puudumine. Jutud, et Graps bändimehi vallandas, ei vasta tema sõnul eriti tõele: „Hea pillimees oli tol ajal suur defitsiit. Mehed lahkusid bändist erinevatel põhjustel: sõjaväkke minek, perekondlikud põhjused, sobivam pakkumine teise bändi poolt või kahe tugeva isiksuse kokkusobimatus.” Kui palju käidi Venemaal Grapsile end pakkumas, Kuusik ei tea, kuid nii Slavka Kobrin kui ka Juri Stihhanov võeti kampa ennekõike sellepärast, et Aivar Ojale ning Endel Jõgile Eestist tol ajal väärilist asendust ei leidunud: „Tähtis oli ikka mees ja tema mänguoskus.”.Kuid üks varjatud motiiv võis meeste valikul veel olla. „Eks Graps tahtis muidugi välja paista, ega ta enda kõrval liiga tugevaid ja väljapaistvaid isiksusi just näha ei soovinud,” arvab ta. Aga tema ja Graps? „Minu suhteid Gunnariga võib lugeda normaalseteks, aga erilised sõbrad me polnud. Ei tea, et tal oleks üldse sõpru olnud, küll aga miljon tuttavat ja fänni. Mulle on ta küll paaril korral öelnud, et me oleme sinuga nagu Mick Jagger ja Keith Richards…” Kümne aasta jooksul andis Kuusik Magnetic Bandiga enda hinnangul umbes 1500 kontserti, neist pooled olid esinemised galadel. /Mart Niineste, www.kitarr.ee/ *** Grapsi bändikaaslane, muusik Priit Kuulberg, meenutas Gunnar Grapsi ja ühist lavateed temaga. Priit Kuulberg kohtus Gunnar Grapsiga 1960. aastate lõpul Eesti Televisiooni noortesaates. "Graps oli siis juba staar. Olin teda juba kuulnud, mina ise siis veel tuntud ei olnud. Eks ta ikka vaatas alguses ülalt alla, aga kui juba musitseerinud olime, siis see muutus üsna kiiresti," meenutas Kuulberg esimesi kokkupuuteid Gunnar Grapsiga Vikerraadio saates "Stuudios on...". 1970. aastate keskel musitseerisid Graps ja Kuulberg koos ansamblis Magnetic Band. Kuulbergi sõnul oli Graps oma ajal teistest selgelt eristuv. "Ta tegi sellist raju muusikat, toona oli see vägagi enneolematu. Meil siin valitses siis ju estraad, aga Graps ei tahtnud sellest kuuldagi. Tema tegi ise muusikat, just sellist, mis talle meeldis. Selles osas oli ta ikka väga nõudlik ja järelandmatu, võib-olla just seepärast keegi temaga väga kaua bändis ei püsinud. Eriti soojalt võeti teda toona Venemaal vastu, see muusika oli siis midagi täiesti enneolematut," rääkis Kuulberg. Samamoodi oli Gunnar Grapsi trumbiks ülimalt omanäoline hääl. "Sellise kõrge meeshäälega ju keegi teine siis ei laulnud," meenutas Kuulberg. Eraelus oli Gunnar Graps Priit Kuulbergi sõnul võrdlemisi kinnine inimene ja elas emotsioone pigem sissepoole. Gunnar Graps lõi aastakümnete jooksul hulga surematuid laule, mida mängitakse sageli veel siiani. Mõnigi neist on saanud nüüdseks ka uue kuue. Priit Kuulbergi sõnul pakuvad aga erilist elamust Grapsi lüürilisemad laulud. Näiteks võib siin tuua 1980. aastate algusest kasvõi pärinevad lood "Lady Bluus", "Pilved kuuvalgel" ning "Pajud on urvas". /menu.err.ee/ *** 30. novembril toimus Rock Cafes juba kümnes mälestuskontsert, mis on pühendatud raudmees Gunnar Grapsile. Spetsiaalselt selleks ürituseks taas kokku pandud GGB ridades astuvad lavale Erki Sepp, Jüri Roosa, Laur Joamets, Indrek Tiisel, Tuuli Velling, Myy ning Freddy Tomingas. Teise spetsiaalprojektina esineb Madis Arro koos Magnetic Bandiga, trummidel Jaak Ahelik, kitarril Nevil Blumberg, bassil Mait Paldra ja klahvpillidel Runno “John” Tamra. Metalbänd Wyrm Sub Terra võtab vaid selleks esinemiseks oma ridadesse Grapsi omaaegse kitarristi Tamur Marjasoo ning kummarduse lahkunud legendile teevad ka S.E.R.C. (Sulliwan-Eimel-Raudkats-Clint), Sound Of September ja Thrashless. /menu.err.ee/ *** 2012 - Eelmisel aastal publikurekordeid nautinud Gunnar Grapsi mälestuskontsert tuleb taas. Gunnar Grapsi 61. sünnipäeva puhul toimub 30. novembril kontsert legendaarse Eesti rocki „raudmehe“ mälestuseks. Juba üheksandat aastat järjest kogunevad Rock Cafes rokisõbrad, kes oma kohalolekuga Grapsi „sinihelerohelist valgust“ tänaseni eneses edasi kannavad. Ürituse järjepidevuse taga on kõik need aastad seisnud Grapsi omaaegne bändikaaslane Jaanus Raudkats ning Radio Mania ja Rock Cafe asutaja Margus Pilt. Laval saab näha uusi eksklusiivseid eriprojekte: -Freddy Tomingas & GGB, kus kitarril Erki Sepp, bassil Jüri Roosa ja trummidel My; -Madis Arro Magnetic Band, kus trummidel Jaak Ahelik, kitarril Nevil Blumberg, bassil Mait Paldra, klafkal Runno “John” Tamra, suupilli mängib Heiki Tark ja saksi Olavi Oismann; - Kolmandana Tamur Marjasoo ja sõbrad. Tamuriga on laval Slavka Kobrin, Mati Vaarmann ja üllatusesinejad. Lisaks neile teevad vanameistrile kummarduse ka Jaanus Nõgisto, Artur Rassmann & Uus Maailm ning ansambel Neogeen. Suurel videoekraanil astub lavale ka vanameister Gunnar Graps ise. *** Spetsiaalselt Haapsalu festivali Augustibluus 19 - jaoks ühinev Magnetic Band & Sõbrad astub kuulajate ette koos Eesti muusika suurkuju Gunnar Grapsi vanade ja uute sõpradega, et teha üheskoos elavas esituses sügav kummardus just Grapsi bluusi mängides. Kontsertprogrammi "Kummardus Gunnarile" raames astuvad lavale Jaak Ahelik, Ott Lepland, Nevil Blumberg, Emil Rutiku, Mikk Tammepõld, Laur Joamets, Raul Ukareda, Urmas Vare, Madis Arro, Freddy Tomingas, Mait Paldra jt. Grapsi muusikaline pärand laulja, helilooja ja multiinstrumentalistina on aukartustäratav ning kuigi peamiselt mäletatakse teda kui rockmuusikut on suur osa Gunnari loomingust just bluus. Gunnar aga oli ka tihedalt seotud Augustibluusiga, olles muuhulgas kõige pikaajalisem festivali konferansjee. Ning Magnetic Bandi noor solist Madis Arro hämmastas festivalipublikut Gunnar Grapsiga äravahetamiseni sarnase häälega. Väidetavalt suudab Arro heal päeval ilma falsetita ka kolmanda oktaavi la välja võtta. *** 2011 - 30.11 - Gunnar Grapsi ilmumine Tartu Uue Teatri lavale on Eesti jaoks sündmus, mis väärtustab kiiduväärsel moel meie kultuurilugu. *** 2012 - Etendused Tallinnas - 18,19 ja 20.jaanuaril 2012 Salme Kultuurikeskuses!!! *** Andeka ja teeneka muusiku eluloo teatriversioon pole vaid museaalne mälestus, lavastus näitab, et Gunnar Grapsi isik ja tema muusika mõjutavad inimeste meeli ka praegu. Sellise eluloolise lavastuse põhiküsimus on seotud peaosatäitjaga ja käesoleval juhul on põhilises läinud kõik hästi. Juss Haasma on laval Gunnar Graps ja see äratundmine jõudis „Raudmehe” esietenduses üle rambi publikuni, kelle hulgast paljud olid näinud Raudmeest ennast laulmas laval oma suuri hitte. Asi on sisus, mitte välises. Pikk ja turske Juss Haasma on välimuse poolest hoopis teistsugune kui pisikest kasvu ja lihaseline Graps. Haasma on väga järjekindel ja püüdlik Grapsi liigutuste ja maneeride jäljendamises, mis lähebki tal korda. Kuid rolli väline joonis pole väärtuslik ilma sisemise äratundmiseta ning Haasma puhul Raudmees on otsekohene ja mässumeelne mees, kelles hõõgub rockmuusika säde. /www.epl.ee/ *** 27. novembril näitas ETV viit värskelt salvestatud intervjuud inimestega, kes olid Gunnar Grapsi elus tähtsal kohal. Ansambli Satelliidid liikmed Marc Chagall ja Peter Koslovski kõnelevad ajast, mil Graps soolokitarristina selles bändis vaid 13-aastasena alustas. Andres Põldrooga tuleb juttu ansambli Ornament tegutsemisajast. Selles koosluses kujunes Grapsist trummar ja laulja, just nende valikute järgi sai muusik hiljem tuntuks laiema avalikkuse ees. Ivo Linna räägib oma ajateenistusest koos Grapsiga, kui muusikat tehti sõjaväeorkestris. Jutuks oli ka Gunnari rokimehelikult riukalikud arusaamad joogakultuuri buumi aegadest - et nimelt toiduportsudega saab sel moel ometigi tublilt igapidi kokkuhoidlik olla - päevaratsiooniks kulub ju vaid paar terakest riisi, mida annab siis rohke veega garneerida. Kuid aga oma lemmikmaiustustest - küpsistest ja muust kraamist - ei tasuks veel jooganduse najal loobuda - kuna nood pole ju teab mis toit, vaid ikka kõigest - maiustused - ning ega need arvesse ei lähe... Üles on võetud ka filmilavastaja Raul Tammeti lood sellest, kuidas käis koostöö Grapsiga filmimuusika loomisel. Samuti meenutab ta üllatuslikku filmirolli, millest rokkari tegemiste hulgas vähe teatakse. Oma pojast Gunnarist räägib saates ka Cesises elav Igor-Gunnar Graps-Grafs. Jüri Muttika, saate üks autoreist, avaldab mõned faktid intervjuudes ilmsikstulnust: „Ivo Linna tunnistas, et pole 40 aastat sattunud paika, kus ta sõjaväeorkestris koos Grapsiga varahommikuni kartuleid koorima pidi. See emotsionaalne hetk sai kenasti teleajaloo tarvis fikseeritud. Läti auklikel teedel ekslemine "Pealtnägija" tegijate soovitatud radu pidi tasus samuti ära. Leidis kinnitust paljude Gunni bändikaaslaste väide sellest, et oma isiksuse põletava sära päris meie rokilegend oma isalt, Cēsise muusikakooli särtsakalt tšelloõpetajalt Igor Grapsilt. Ja ilmselt suurim üllatus oli vähemasti meile kui filmitegijatele Gunni filmiroll. Loomulikult tulnukana.“ Äsja valminud teledokumentaali "Viis kildu Gunnar Grapsist" autor on lisaks Jüri Muttikale ka Margus Jõemägi. --- Allan Vainola: "Gunnar Grapsist on mul kaunis head mälestused, sest olin kunagi koos helitehnik Arti Itraga nende Gorki kontserdi ajal transameheks. Mäletan, kuidas ta hotellitoas rääkis vene fännidele tähtsa näoga eesti rockmuusikast. Fännid kuulasid, suud ammuli, ja käisid aga muudkui taksoviina juurde ostmas... Mulle endale aga meeldib enim tema bluusiperiood ja just selline lugu nagu „Läbi vihmavine”. *** Laupäeval, 26.11 toimus Tallinnas Rock Cafés varalahkunud muusiku Gunnar Grapsi 60. sünniaastapäeva kontsert. Lavale astus Gunnar Grapsi kunagise ansambli Magnetic Band liikmed, kes andsid gala-kontserti. Bändis osales enamus Grapsiga aastakümnete jooksul koos mänginud muusikuid. Lisaks tegid vanameistrile Rock Café laval kummarduse ansamblid nagu Nevesis, Jaanus Nõgisto ja Indrek Patte (Led R), Eimel, Rockcrime jt. /www.ohtuleht.ee/ *** Tartu teatrilavadel etendati 27.11 - RAUDMEES! ODYSSEUSE EKSIRÄNNAKUD! Muusikaline viirastus Gunnar Grapsi elu ja loomingu põhjal. Mängus on tüdrukud, tsiklid, trummid, kitarrid, alkohol, indiaanlased, tundmatud ja tuntud lendavad objektid, enesemüümine ja endaksjäämine. Mängus on terve elu. Mängus on väikse poisi unistus kuulsaks saada. Mängus on suure mehe suutmatus kuulsaks jääda! --- Peaosas JUSS HAASMA! Teistes osades - Katrin Pärn, Maria Soomets, Malle Pärn, Evald Aavik, Janek Joost. Etendust saadab ansambel koosseisus - Karl Laanekask (kitarr), Erki Sepp (kitarr), Feliks Kütt (basskitarr), Madis Kari (klahvpillid, saksofon) ning Jaanus Salm (trummid). Idee autor ja lavastaja Robert Annus (Vanemuine), libretist Ivar Põllu. Esietenduse päeval, 27. novembril oleks Gunnar Graps saanud 60-aastaseks. Etendusi on kokku kümme (mängitakse ainult novembris ja detsembris Tartus Lai 37 võimlas). Vt ---- http://www.uusteater.ee/uus/lavastused/raudmees-odysseuse-eksirannakud ------ Peagi ilmub ka Margo Vaino poolt kirjutatud elulooraamat Gunnar Grapsist. Tartu UUS TEATER! ------- 2011 november - Gunnar Grapsi 60. sünniaastapäeva puhul kogus bändikaaslane Jaak Ahelik meie Raudmehe eri ajajärkude loomingu kolmikplaadile. Seitse aastat tagasi siitilmast lahkunud Gunnar Grapsil oli elus vaid üks moto: süttinuks tema ümber või kolmas maailmasõda, öelnuks tema ikka, et mind see ei huvita. Sel moel sai ta aga kõva vastutuult nii inimestelt kui ka elult endalt. "Miks Gunnar omal ajal nii tänamatul moel elas ja teise ilmagi saadeti, on minul väga raske mõista," üritab Grapsi hiigeltööd lahti mõtestada endine bändikaaslane Jaak Ahelik. "Selle eest, et me praegu vabas Eestis elame, ei võlgne me tänu mitte kommunistidele, kes praegugi riigiladvikus laiutavad – me võlgneme selle inimestele, kes aitasid eesti meelel ja meelsusel edasi püsida. Kultuuri poolelt olid need kindlasti Urmas Alender, Gunnar Graps, ansambel Propeller ja paljud teisedki." Grapsi panus oli kindlasti väga suur ja kõige pikemaajalisem, usub Ahelik. "Kui tema 70ndate alguses oma asjaga alustas, oli see kunst, mida suures punases riigis polnud keegi veel kuulnudki. Lisaks seegi, et pikki aastaid mööda Liitu ringi sõitnud Graps ei laulnud iialgi ühtegi venekeelset lugu – keegi ei julgenud seda temalt nõuda ega paludagi, teda esitletigi kui sotsmaa esindajat. Vanemad inimesed vaatasid Grapsi kui tsirkust – inimest, kes hüppab laval naljakates riietes. Ja tema muusikat ei tulnud ju ühestki meediakanalist! See oli nagu omamoodi muusikarevolutsioon, mis ometi täitis nädalaga igas linnas 20 spordihallitäit inimesi." Ahelik meenutab, et Jaltas pidi kontserdile tulema isegi Brežnevi poeg. "See oli ka ainus koht, kus enne kontserti tuli kohale saali direktor ja käskis repertuaari muuta ning osa lugusid ka vene keeles teha. Graps saatis ta kõige otsesemas keeles - puusse! Kui kontsert lõppes, nägime imet: Brežnevi poeg tuli lava taha Grapsi kättpidi tänama. Muidugi kukkus direktoril karp lahti – ta oli juba mõtetes arvestanud võimalusega, et edasipidine teenistus spordisaali juhina võib vabalt jätkuda ka Murmanskis või Kuriilidel." Graps oli Venemaa noorte seas ülikuulus tegija. "Mäletan, kuidas ta kanti Jaltas kontserdisaalist õhtusöögipaika inimeste kätel. Läbi terve promenaadi! Sel ajal oli tavaline, et Grapsi kontsertidele mindi Venemaal ikka kassettmakiga, lindistati kontsert üles ja hakati samu palu tegema koolibändiga – eesti keeles, millest keegi muidugi mõhkugi aru ei saanud. Siin annab juba küsida, kes on olnud Eesti esimene ja suurim integreerija," märgib Jaak Ahelik irooniliselt. Gunnari teeneks võib lugeda sedagi, et tema külje alt on Eesti muusikaellu läbi murdnud terve plejaad tol ajal veel algajaid pillimehi. Eriti kitarriste: Heini Vaikmaa, Riho Sibul, Angela Aak ja Vjatšeslav Kobrin. Viimase edulugu oli üsnagi omapärane. 1983. aastal kuulutas Graps välja oma bändi kidramehe konkursi. Jaak Ahelik oli koos Jüri Rosenfeldiga žüriis. "Kolm venda olid kohal. Üks lätlane, kelle nime enam ei mäleta. Kobrin oli kohale toodud Tšerepovetsist (kust ta konkursist haisu ninna sai, enam ei mäletagi). Ja veel üks lätlane – nimeks Õunapuu, aga ühtegi sõna eesti keelt ei osanud. Tema poole Grapsi näpp liikuski, meie käisime Rosenfeldiga aga Gunnile kui uni peale, et ta ikka Kobrini võtaks: see kutt oli meile algusest peale meeldinud, teistest oli ta ikka oluliselt musikaalsem ka. Lõpuks Gunnar andiski alla, kuigi üsna pika mokaga." Graps oli Aheliku sõnul tegelikult väga vastuoluline kuju. "Ta ei saanud iialgi kelleltki mingeid tänusõnu, kõige kõrgemaks tunnustuseks jäigi 1980. aastal Tbilisi džässifestivalil saadud laureaaditiitel. Moto "Mind ei huvita!" iseloomustas teda ka üsna täpselt." Siiski tuli Gunnar endaga ülihästi toime ja sai kõik, mida tahtis. Kuigi bändiga oli teinekord raskegi: sõideti Tallinnast Kohilasse proovi, sest mujal ei olnud seda ju teha. Lindistati oma lugusid alatasa eriolukorras - korra kogunisti telemaja koridoris kahe ukse vahel. Gunnari muusikat ei suutnud painutada ei tormid ega marud: mis ta pähe võttis, see ka jäi. Talle meeldis meeletuseni poolakas Czeslaw Niemen. Tema eeskujul kasvatas Graps isegi habeme ette ja hakkas kohutavalt kõrgelt laulma. "Mingi hetk hakkasid aga maailmas möllama Whitesnake´id, Iron Maidenid ja Judas Priestid – hevi ja hardi natuke pehmem segu. Hakkasin Gunnarile siis oma vaiksel moel tilgutama, et järsku peaks Magnetic Bandi hetkeks rahule jätma ja uued tuuled peale laskma. Neetide ja nahkjopede etapp läks tema jaoks liiga pikaks – 90ndate lõpuni välja –, aga niisugust muusikat ei kuulanud siis enam mitte keegi," kirjeldab Ahelik. Graps oleks tema arvates pidanud kindlasti jätkama 70. aastate lõpul alustatud bluusikamat, fankilikumat ja fusioni-rida, sest ainult see oli tema muusika. Kõige raskem on aga Jaak Ahelikul Grapsi loomingu kokkukogumisel olnud Gunnari USA-perioodi materjaliga: keegi ei osanud juhatada, kust seda otsida. "Lõpuks suutsin ikkagi mingeid imekanaleid pidi leida suvalise inimese käest kasseti, kus suurem osa lindis oli. Aga see oli paras spioonitöö!" Jaak Ahelik on nende hulgas, kes Grapsi peatselt saabuva 60. sünniaastapäeva (27. novembril) künnisel püüab hakkama saada sellega, et valmis saaks kolmikplaat 37 Gunnari erinevaid ajajärke kajastava looga, mida on poolteise aasta jooksul esitanud 37 muusikakollektiivi Eestist, Venemaalt ja Lätist. Eestlastest mahub seejuures pildile kogu läbilõige meie muusika kergemast poolest, alustades Ivo Linnast ja Tõnis Mägist ning lõpetades Uku Suviste ja Ott Leplandiga. Jaak räägib, et ta tahtis kolmikplaadile kõiki Grapsi bändides kaasa teinud pillimehi. Et need nüüd oma praeguste kooslustega koos Grapsi lood sisse teeksid. Plaate oleks võinud olla praegusest palju rohkem, tahtjaid on praegugi kõvasti üle. "Saada kokku planeeritud 37 esinejat polnud mingi vaev. Oma jah-sõna ütles hoobilt ka moskvalaste Gorki Park – "Tõmmu naine" on nagu nende jaoks loodud," kiidab Ahelik. Kõik kollektiivid olid seejuures nõus tegema asja tasuta. Ka võimalik tulu läheb hea asja eest, Eesti Trummarite Liidule noorte poiste õpetamiseks. "Andsin plaanitavate lugude nimekirja, neid oli umbes 70, asjaosalistele kätte. Et nad ise otsustaksid, mida mängida. Huvitaval kombel kattus erinevatel pillimeestel vaid üks lugu. Ning veel üks tähelepanuväärne seik: mitte ükski pillimees ei valinud Grapsi ehk kõige kuulsamat lugu "Raudmees". Vahest on selle pala ees aukartus nii suur?" mõtiskleb Ahelik. Kõigil plaadile jõudnud esinejatel on olnud Grapsiga mingi side, vahest ainult kõige noorematel – Otil ja Ukul – mitte. Smilers ja Compromise Blue on koos temaga andnud lausa kontserte. Vahest tuleb mõnele uudisena, et Graps on mingil ajal isegi Rujas trumme mänginud. "Vähe sellest, need sidemed on isegi tõsisemad, kui arvata oskame. Linna Iff rääkis mulle, et kui Gunnar esimest korda teleekraanile pääses (saatesse "Kaks takti ette"), oli ta veel sõjaväes. Ja sõjaväes kirjutatud oli ka saates olnud lugu "Istun aknal". Gunnar oli selle teinud just Iffile, kellega nad koos aega olid teeninud. Ja nüüdki laulab Iff sama lugu plaadil koos Mäksiga. Oma lugu leidub Orelipoisile ja Metsatöllulegi. Isegi neli naislauljat on ühes," räägib Ahelik. Projektis osalesid: Compromise Blue, Lea Liitmaa ja Blacky, Bombillaz, Boogie Company, Birgit Varjun, DND, Dramamama, Erkki-Sven Tüür, Riho Sibul, Gorki Park (Venemaa), Human Ground, Jaan Pehk, Joel Fr. Steinfeldt, Ka-Funky, Keksi (Läti), Kolumbus Kris, Lauri Pihlap, Led R, Limited Edition, Lin`s Systems, Magnetic Band, Hendrik Sal-Saller, Mahavok, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Metsatöll, NBS, Nevesis, Ott Lepland, Pantokraator, Sarabande, Ska Faktor, Tanel Padar, Terminaator, Uku Suviste, Zeelander, Endel Rivers (Austraalia). /Urmas Vahe; www.ohtuleht.ee/ *** Gunnar Grapsil on 27. novembril 60. sünniaastapäev. Sel puhul avaldatakse rock’i-kangelasele austust kolmik-albumiga, mälestuskontserdiga, lavale tuleb muusikaline teatritükk. Ühtlasi on valmimas dokumentaal­film Grapsist ja elulooraamat. Viimase autor Margo Vaino avaldab pildikesi Gunnar Grapsi sünnipäevadest läbi elu. --- 0. (1951) Gunnar Graps-Grafs sündis Tartus 27. novembril 1951. Nagu rääkis Gunnari ema Salme (1925–2008), oli Gunnar sündides väikesekaaluline laps: 2,5 kg. Oma eesnime sai tulevane rokimees Lätis sündinud isa Igors-Gunnars Graps-Grafsi (1925) järgi, kes arvas, et see on selline peen nimi, kõlab rootsi moodi. Nii pandigi lapsele nimeks Gunnar. Sidekriipsutagune Grafs perekonnanimes on pärit Gunnari isaisalt Aleksandrilt, kes võttis endale 1947. aastal Liepāja ooperis baritonina lauldes niisuguse artistinime. 12. (1963) - Gunnarile kingitakse sünnipäevaks akustiline kitarr. Sellega käis ta kodu lähedal Pioneeride pargis, praegu Politseipark, tinistamas. See oli Tallinna lastemuusikakoolis tšellot õppiva poisi esimene kitarr. 13. (1964) - Gunnar saab oma isalt sünnipäevakingituseks bareljeefse Rannavärava kujutisega fotoalbumi. Ema kleepis sinna hoolikalt fotosid, Gunnar albumist eriti ei hoolinud. Aga tänu Salmele on album siiani alles. Gunnar oli aga selleks ajaks oma akustilise kitarri lammutanud; kapiuksest kidrakoogi välja saaginud, telefoniputkast helipead näpanud ja oma esimese elektrikitarri valmistanud. Akustilise kidra keeled ja kael said aga uue omakootud muusikainstrumendi osadeks. 19. (1970) - Vahepeal on aeg tormiliselt läinud. Gunn on olnud Satelliitides kitarrist ja laulja, mõne kuu Toomapoegades trummar, 1967. aasta sügisest on ta tolle aja ühe tuntuma Eesti bändi Mikronid trummar ja ka laulja. Nüüd on Gunnar sõjaväes, kus ta peab hoogsalt päevikut, käib päevas kaks korda kodus hüppes, kuna teenib aega Rahumäel ja Sütiste teel asuva kodu aknad on kasarmusse näha. Gunnar kirjutab: Reede. Täna siis sain 19 aastaseks. Olin ka korrapidaja. Mingit sünnipäevatuju küll ei ole. Jäme (Jäme oli metsasarvemängija, staršina, lätlane Karl Porietis – aut.) rikkus hommikul tuju terveks päevaks ära. Hommikul oli proov. Eile tulid väeossa 13 uut eesti poissi, sõitsid kohe Koogile. Eile käisin linnas. 17. käik, 4. ametlik linnaluba. Käisime Ivoga (Ivo Linna – aut.) meil ja panime sünnipäeva puhul tina. Käisime ka Leo (Leo Tamm – aut.) ja Heiki(Heiki Johannson – aut.) juures. Sain Üllelt kirja. Ivo Linna oli muide Gunnari kasarmunaaber – rokisuuruste voodite vahe oli vaid meeter ja nad rääkisid ööde kaupa maailma asjadest ja muusikast. Aasta vanem Iff sai sõjaväest ka aasta varem välja. Järgmisel päeval enam väga möllu ei tehtud. Päevikust: Läksime Heiki juurde. Seal olid juba kell 11 kõik lääbakil. Kell kolm vajusime minema ja läksin Ehala kuti (Olav Ehala – aut.) juurde. Joala Jaks (Jaak Joala – aut.) tuli ka kaasa. Kell kaheksa sain koju ja magasin paar tundi... Gunnari sõjaväeperioodil, 18. septembril 1970 aga lahkus siit ilmast Jimi Hendrix, kellega meie rokilegendil on ühel päeval sünniaastapäev. Gunnar kirjutab legendi lahkumisest: Sain Toome Tõnult kirja ja koos sellega ka väga südantlõhestava teate: 18. septembril kustus maailma ühe omapärasema ja fantastilisema stiili beat-muusika leiutaja elu. See mees oli vaid 27 aastane, minuga ühel päeval oleks ta saanud 28. See mees oli Jimi Hendrix. Pop maailm ei unusta iialgi teda. Tema lood jäävad igavesti helisema meie südameis ja kõrvus. Kogu pop-maailm on leinasidemeis. Ka Tallinna popparid kannavad musti linte. Mina muretsesin ka endale musta sideme ja kannan teda. Igavene au ja kuulsus Jimile! Puhka rahus Jimi Hendrix!!! 25. (1976) - Sünnat peetakse Sütiste teel asuvas Gunnari ema korteris, kus elab ta õde Gaida ja aeg-ajalt ka Gunnar. Vahepeal on Gunnar olnud abielus Jutaga (Juta Ruut), tal sündis esimene poeg Jan Joonas Graps-Grafs ja tekkis ka kuulus bänd Ornament. Kuid nüüd on Gunn poissmees, bänd laiali ja ta haub uue bändi mõtteid, teeb diskosid ja ka uus pruut ning tulevane kaasa Aili, kaunitar Linnuvabrikust, on käekõrval. Sünnipäeval on kirev seltskond: geenius Peeter Volkonski, Gunni ekskaasa Juta Ruut, kunstnik Tõnis Vint, diskor ja nüüdne reklaamiguru Olav Osolin, kitarrist Ain Varts, näitlejad Urmas Kibuspuu ja Lembit Ulfsak jpt. Kokku oma 25 inimest pisikeses Mustamäe kahetoalises torti-veini-viina mekkimas. Üks Gunni sõber tahtis seal Osolinile väikese vimka visata. Ta pani plaadimängijale David Bowie viimase plaadi. Lähedal istus ka Osolin. Gunni sõber tahtis näha, mis näo tõeline diskor teeb. “Ahah, mhm,” andis Osolin märku, et ta on selle plaadi olemasoluga juba kursis. Juta, Gunni ekskaasa oli reserveeritud olekuga. Küüned olid mustaks värvitud. Püüdis sellega pahviks lüüa. Aga tema endine koolivend Volkonski trumpas ta omakorda üle: “Kuule, Juta, miks sul küüned sitased on?...” 28. (1979) - Gunni teetähist peetakse Leningradis, kus kohalikud fännitarid kingivad oma iidolile, Magnetic Bandi juhile “otšen krasivõi” pildi, mille keskel Gunnar ja ümber alasti muusad (vt Areeni esikaant). Paar päeva pärast sünnipäeva ilmub ka kohalikus üliõpilaselehes kiiduväärt artikkel “Sügisõhtu blues sügiseses Leningradis”. Venemaalt toob Gunn aastate jooksul veel hulga fännide kinke ja kirju: vaskplekile toksitud biitpoisikese, hiigelsuure lusika Altai traktoritehasest, mis asendas kodus kulpi, venepäraseid suveniirklaase, virnade viisi diplomeid, lõpuks tulevad Gunnile Eestisse järele ka vene pruudid... 29. (1980) - Sverdlovsk (nüüd Jekaterinburg). Jaak Ahelik meenutab, et hirmus kõva pidu oli. Graps magas õhtu lõpus peldikus. Järgmine päev oli tolle aja kohta väga harv juhus, kus Graps oli kontserdi ajal täis. Tavaliselt seda ei juhtunud ja Gunn sai pigem fiilingu suurele publikule esinemisest. Paljude bändimeeste sünnipäevi peetigi Venemaal, sest pidevalt oldi rataste peal, kusagil kontserttuuril. Kümme aastat Grapsi bändis “vastu pidanud” kitarrist Sulev Kuusiku mäletamist mööda tehti tavaliselt viierublane ring ja osteti viina, kolmeliitrine purk soolakurke, mingit mahla, vorsti. Sünnasid peeti tavaliselt Gunni sviidis, seal juhtus igasuguseid hulle lugusid. Aga sellest hiljem raamatus... 30. (1981) - Juubel Tallinnas Vanas Tombis (Mustpeade maja). Sadakond inimest. Gunn on tipus. Kogunud kuulsust Thbilisi festivali võiduga, Jerevani festivaliga, millest ilmus koguni värviline artikkel ajakirjas Time. Magnetic Band mängis Vana Tombi laval poolteist tundi. Trummide taga käib ka Gunn ja tollest õhtust on kuulsa vene klouni Vjatšeslav Polunini tehtud foto: isa, Gunnar trumme tagumas ja tema noorem poeg Gunnar Graps juunior papsi mängu nagu ufoemalaeva vaatamas. On tants, kohvilauad, lõbus meeleolu. Tõnis Vint kingib Gunnarile sünnipäevaks tulevikutähendusliku graafilise lehe tsüklist “Magneetilised kontaktid”, “Kolmanda taseme linn”. Pikk Hermann on seal pikali ja taevas hõljuvad ufod... 40. (1991) - Kontsert Linnahallis, kuhu Eesti vabanemise järgsel vaesel talongiajal kogunes vaid 300 pealtvaatajat. Gunn oli just Ameerikast tulnud ja esines laval mitmete koosseisudega; parimad neist Kolumbus Kris ja Compromise Blue. See pidi olema Gunnari suur tagasitulek Eesti rokilavadele, ta kandis seal ette ka lombi taga kirjutatud lugusid, lisaks oma vana klassikat. Loo ajal “Harley Hog” sõitis Gunn lavale koguni päris ehtsa tsikliga. Konferansjee Vahur Kersna vedas oma vahejutu kenasti välja, liigne oli aga ühe nüüdseks meie seast lahkunud humoristi lavaletoomine. Nalja sealt ei tulnud. Tagasitulekut Eesti rokilavadele ei tulnud samuti. Gunnar lõpetas sünnapeo küll uhke afterparty’ga, mis kestis kella neljani öösel, ja puges siis oma uue elukaaslase Mareti kaissu magama... Ees ootas üsna turvaline elu, kuid rokimuusikaliselt kehv aeg. Mitmed Gunni Ameerikas kirjutatud lood jõudsid täishiilguses ja korralike töötlustena alles tema luigelauluplaadile “Rajalt maas” (ilmus aastal 2003). 50. (2001) - Sel teisipäevasel, oma suure juubeli õhtul ei olnud Gunnil üldse raha, tal olid võlad kaelas ja tuju kehv. Sõbrad Jüri Roosa ja teised tegid Guitar Safaris talle välja. Jürka ostis mõned brändid ja miski suva süldibänd mängis laval. Erilist pidu ei olnudki. See oli selle mehe puhul nukker. Tal ei olnud isegi niipalju raha, et oma bändile välja teha. Kuigi ta oli sellel päeval nagu orav rattas intekaid andnud. “Mul on täna väga vähe aega, pean varsti minema Kersna saatesse. Juba kell veerand üheksa hommikul andsin esimese raadiointervjuu, kella viiest olen üleval,” ütles Gunn ühe ajalehe noorele neidreporterile. Paar päeva hiljem oli Magnetic Bandi tavaesinemine A. Le Coqi pubis. Sinna läks kohale ka vana kamraad Sulev Kuusik ja viis Gunnile pudeli viskit. Rääkis veel Gunni poegade Jani ja Gunnar juunioriga juttu, need jõid samuti mingit jooki ja ajasid asjalikku juttu. Vana Gunn ise aga oli tervisega kimpus, sai oma viski kätte ja lahkus mitte just parimas meeleolus, ei saanudki nad rääkida omavahel, nagu Sulev oli lootnud. Sel hetkel ei osanud veel keegi aimata, et Gunnar Graps elab legendina kümne aasta pärast ja siitilmast lahkununa märksa võimsamalt... --- Järgmised kirjaread on pärit Gunnari päevikust, mida ta pidas sõjaväes viibides. Üks mininovell, järelehüüe Rolling Stonesi kitarristile Brian Jonesile ja kolmas meeleheitehüüe uudise järel, et John Lennon on lahkumas ansamblist The Beatles. Kauge tähemere valguskiir äratas mind unest ning öö oma labidaga kaevas mulle hella valgust. Ja siis meenusid mulle sina, sest mälestus on võimsam kui elu. Öö laotas laiali oma sinise mantli ning maa krobelised käed lõhestasid maid oma pimeduses. Mööduv öö. Ma ei tea, kellel õnnestus lahendada See mõistatus! Selle nädala nurgad olid mulle nii teravad, et lõhestasid südame mitmeks tükiks. Kas suudad sa seda veel taastada? Mälestis on tulisem lõkkest. Ma nagu põleksin tules, ma tahan joosta – kaugele…, kaugele, kuid tekiserv summutab kõik mu karjed ja jälle on pime. Pime – kui hirmus see on inimesele, kes armastab päikest ja lilli – ja sind. 29. V 1970: Igavene mälestus Sulle – Brian Jones! Su mälestus on meile püha. POP-maailm on sulle palju tänu võlgu. Me oleme kõik sulle tänuvõlglased. Kuni saatus röövis su meilt. Kuid maailm ei unusta Sind. Meis jääb igavesti elama “Rolling Stones”. Puhka rahus, Brian! John Lennon! – miks sa lahkud meist. Tule tagasi! Sa oled meile kallimast kallim. Tule tagasi! Me ei saa elada ilma Sinuta. Me ei saa elada ilma Sinu häält kuulmata. Me ei saa elada ilma sind nägemata. Tule tagasi ja üllata jälle maailma oma lugudega. Miljonid ja miljonid inimesed ootavad Sind. Su lahkumine oli vapustus tervele maailmale. Tule tagasi, kallis John! Come back! John Lennon! --- Gunnar Graps tegutseb: ■Reedel, 25. novembril presenteeritakse kinnises seltskonnas Venus Clubis Gunnar Grapsi tribuut-kolmik-CDd, mis jõuab kauplustesse tuleval nädalal. Sellel pühendusplaadil teevad Grapsi lugusid Riho Sibul, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Hendrik Sal-Saller, Tanel Padar, Erkki-Sven Tüür, Jaan Pehk, Ott Lepland, Metsatöll, Nevesis, Led R, Bombillaz, Mahavok, Ka-Funky, Terminaator, Compromise Blue, Pantokraator, No Big Silence ja paljud teised. ■Samal õhtul toimub Venus Clubis Grapsi-teemaline pidu. ■Laupäeval, 26. novembril toimub klubis Rock Cafe juba kaheksandat aastat järjest Grapsi mälestuskontsert. 60 aasta juubeli puhul näeb laval rock’i-maestro kunagise Magnetic Bandi gala-show’d, mille jooksul astub lavale valdav osa Grapsiga aastate jooksul musitseerinuid. Laval on ka puhkpillid ja kummarduse teevad Nevesis, Jaanus Nõgisto ja Indrek Patte (Led R), Eimel ja Rock Crime. ■Pühapäeval, 27. novembril esietendub Tartu Uue Teatri poolt lavale toodud muusikaline etendus “Raudmees. Odysseuse eksirännakud”. Idee autor ja tüki lavastaja on Robert Annus, nimiosas Juss Haasma, muusikajuht Feliks Kütt, kelle käe all tegutseb ka viieliikmeline ansambel. ■Etendused toimuvad Tartus võimlas aadressil Lai 37. ■Margo Vaino kirjutatav Grapsi elulooraamat “Tühjad pihud” ilmub koos Jaak Urmeti poolse panusega - 2013 aasta sügisel. ■Endine Ekspressi reporter Jüri Muttika valmistab dokumentaalfilmi Gunnar Grapsist. Filmi materjali kogumisel saadud esimene saak on monteeritud telesaatest “Viis kildu Gunnar Grapsist” ja see on rockari juubeli puhul ETVs ekraanil pühapäeva, 27. novembri õhtul kl 20. /www.ekspress.ee/ *** 17.mail Õismäel toimunud Kardisõidul Gunnar Grapsi karikale, kus Eesti staarid said kartidega võidu sõita, sai naiste seas esimese koha Angela Aak. "See üritus on ikka iga aasta nii tore! Eriti lahe oli see, et päris ralliässad olid ka kohal! Ma olen kindel, et Gunnar oleks ka hea meelega meiega seal ringi rallinud, talle meeldisid väga sellised asjad," räägib Angela Gunnarit meenutades. Üldvõidu ja Grapsi karika napsas aga taas endine autosportlane Rain Pilve, teisele kohale jäi Marko Asmer ning kolmandaks taas Elmar Liitmaa. *** 2010 - Kardisõit Grapsi karikale - 23. mail mürisesid elupõlise krossifänni Gunnar Grapsi mälestuseks taas mootorid. FK Keskuse kardirajal sõitsid meie paljud tuntud spordi- ja muusikategelased Raudmehe karikale. Kell 14 koguneti Rahumäe kalmistul Gunnari haual, tund hiljem lükati Paldiski maanteel väikeautod starti. Kell 18 jagati autasusid, järgnes pidu Woodstockis. *** Elmar Liitmaa osutus kiireimaks muusikuks, kes eile kardirajal "Tähtede sõidul" Gunnar Grapsi nimelisele karikale võistles. Pealtvaatajate sekka oli tulnud ka mitmekordne Nõukogude Liidu meister Lembit Teesalu. Üldvõidu ja Grapsi karika napsas aga endine autosportlane Rain Pilve, teisele kohale jäi raadiohääl Margus Kiiver ning kolmandaks Liitmaa. Esimeses ajasõidus Harju keskmise aja välja sõitnud punkar Villu Tamme ütles, et viimati proovis ta kardisõidus kätt seitse aastat tagasi. Kaheksa minutit kardisõitu tõid tema sõnul kerre värina: "Nende kätega praegu kohe küll kitarri ei mängiks." Ta olevat võiduajamisel sihtinud umbes 25. kohta, kuigi päris viimaseks jäämine oleks ka huvitav. Kuigi väiksemaid avariisid ja piruette juhtus, püsisid staarid heatujulistena. Lisaks karikatele meenutas kuus aastat tagasi lahkunud Grapsi ka taustaks mängiv muusika, mis iga minuti järel mootorimürinasse mattus. Viimati 2002. aastal "Sport ja muusika" nime all olnud võiduajamine nimetati tänavu eelmiste ürituste eestvedaja Gunnar Grapsi mälestuseks ümber "Tähtede sõiduks". Järgmisel aastal, kui Graps oleks saanud 60aastaseks, plaanitakse korraldada veelgi suuremat üritust. **** Kardirooli istujate hulgas olid Andres Kuut, Angela Aak, Eduard Akulin, Eimel Kaljumäe, Erik Sakkov, Erki Sepp, Freddy Tomingas, Heini Vaikmaa, Jaak Ahelik, Jaan Sööt, Simo ja Jaanus Atso, Jaanus Raudkats, Kirsti Timmer, Lembit Teesalu, Mait Paldra, Margo Vaino, Marju Länik, Marko Asmer, Marko Kukk, Meelis Rein, Rain Pilve, Raul Sepper, Reet Linna, Riho Rõõmus, Toivo Asmer, Toomas Kengsepp, Uku Suviste, Urmas Lattikas, Veiko Sepp, Villu Tamme, Virgo Veldi, Ott Lepland jt. Lubaduse osaleda on jõudnud anda ka Tanel Talve ja Eve Kivi. *** Gunnar Grapsi disainerist poeg Jan /38/ "Mina leian, et enamiku eluajast oli tal ikkagi vägevasti hingelist megajõudu – hästi elujaatavat, ilmatult otsivat - igati vitaalne paps. Ja minule ongi ta meelde jäänud just sellisena. Mis sellest, et võimalused tihedamalt kohtuma hakata tekkisid meil alles siis, kui need muusikamaastiku asjad ei olnud temaga enam eriti head. Kuid isaga rääkisime tollal paljust. Sain vähemalt aimu, mis maailm tema sees keeb. Oma sisemiste meelte kui ka maaväliste asjade vastu tundis ta väga sügavat huvi. Tõsi, ta teadmised polnud väga laiad ja ega ta ilmselt neid asju väga sügavalt uurinud ka – kuid isa hoidis siiski silmad ja kõrvad lahti ja terahaaval need tarkused tulidki. Kes aga vähegi vaevub Grapsi laulude tekstidesse süüvima, leiab kindlasti midagi iseäralikku. Kas või "Odüsseuse eksirännakutes" ja "Meie teisikutes" ning lahkumislooks jäänud "Elu Teisel Pool" albumilt ``Rajalt Maas``. Olid muidugi ka elu-olulised pildikesed - omad "Onu Vollid", aga neidki oli vaja. Kuid olgu lugu milline tahes, kirglikkust oli nendes alati. Mäletan (kuigi ähmaselt), millise õhinaga käis ta näiteks Tõnis Vindi joogatundides. Selles oli noore mehe vajadusi millegagi katsetada. Küll õppis ta orientaalset hingamist ja paastumist, küll uuris, millist elulaadi idamaades viljeletakse. Isal oli selles mõttes tundlikkuse tase väga kõrge ja see tegi tema jaoks maailma palju rohkem avatuks. Isa jaoks olid ufod vägagi huvitav teema, ta uskus nendesse kaljukindlalt. Vähe sellest, ta väitis nendega koguni kohtunud olevat. Ja näinud olla ta tulnukaid korduvalt ja korduvalt. Meelde on jäänud needki sõnad, et kunagi tullakse kusagilt kaugelt kord tallegi järele. Tema tundis nii. Selline oli tema veendumus ja sisemine uskumus." === 2004 === Plaadile «Rajalt maas» jõudnud lood on eranditult uued. Mõni on kirjutatud küll varem ja paar pala jäävad isegi Grapsi Ameerika aega. Üle Suure Lombi tõotatud maale pages muusik 90ndate lõpus, kui sai üha selgemaks, et tema muusikalisi ettevõtmisi kodumaal enam eriti ei hinnatud. «Venemaa minu põhiturg oligi, Eestisse tulin ma tollal koju ainult sokke ja trussikuid vahetama. Eks ma loll olin, et tagasi tulin,"kahetseb Graps tänagi veel Eestisse tagasipöördumist. «Ent viisaprobleemid tulid kaela ja mõtlesin: kas viitsin sellega jamada.» Ameerikasse läheks ta tänagi tagasi. Aga mitte kui muusik. «Minu eas seal enam läbi ei lööks. Aga hingepuhkuseks ja uute mõtete kogumiseks on see suurepärane maa,» leiab Graps. «Siin on ju muusikaprodutsendid ennekõike selle peal väljas, et panna ühe hoo-aja beibed saba liputama. Ah, mis seal ikka kiruda. Mul on juba üle poole sajandi turjal. Ma ei viitsi lihtsalt enam. Hing on raske, mis ma punnitan.» Ometi vaatab Graps tulevikku palju lootusrikkamalt kui mitu head aastat tagasi. «Rokielu on viimasel ajal päris tugevalt kasvama hakanud, häid noori bände ja perspektiivikaid noori on peale tulnud,» leiab Graps. Ta kiidab ka uut ja noort auditooriumi. «Eriti poole viimase aasta esinemistel on märgata, et uus põlvkond on peale tulnud. Publikut on teismelistest kuuekümneste taatideni. Poleks uskunud, et sellised 17aastased noored laulavad kõiki mu hitte kaasa, sõnad on peas. Nagu polekski 20 aastat mööda läinud. See oli mulle täielik üllatus,» on Graps rahul. Kui vinüülid ja kogumikud kaasa arvata, on «Rajalt maas» Grapsi kaheksas plaat. «Iga kord, kui uus plaat välja tuleb, tundub see olevat kõige parem, aga siiski hindan ma oma parimaks plaadiks «Põlemist»,» tunnistab muusik. «See oli selline ehe heavy aeg ja seal ei ole mitte ühtegi stiilitut lugu, mida ma kahjuks ei saa öelda oma viimase albumi kohta,» avameelitseb ta. «Seal on paar stiilitut lugu. Oma hooletus. Aeg läks kiireks, suvel oli palju esinemisi. Ja kui nädalavahetusel on esinemised, siis teise poole nädalast taastud, enne kui viitsid jälle stuudiosse minna. Kõik lood paadil on küll väga head, aga stiili mõttes oleks ehk mõni teine pala sinna rohkem sobinud,» on ta kokkuvõttev hinnang. Ometi loodab Graps järgmised plaadid juba sel aastal välja anda. Üks peaks olema bluusiplaat, kus mängivad Graps ja ta sõbrad ning ka uue rokialbumi jaoks on ootamas juba 7-8 lugu. /www.virumaa.ee/ === Tõnis Mägi, muusik: Eesti väiksuse mõttes on paratamatus, et reeglina ei märka me enda kõrval kultuuripildis väga olulisi persoone enne, kui nad kaovad, sest nad on kogu aeg nii lähedal. Natuke nagu see lugu, kus pimedad kompavad elevanti – kellele tundub ta müürina, kellele köiejupina, tegelikku suurust aga ei osata hinnata. Gunnar Grapsi kaotust on raske üle tähtsustada, ta oli ja on rokilegend, kelle nimi kirjutatakse kuldtähtedega ajalukku. Ta oli Eesti suurim rokistaar, ilma liialdusteta, eriti ajal, mil toimus eesti muusikute invasioon Nõukogude Liidu lavadele ja mitmed bändid olid edetabelite tipus. Olime kord Grapsiga koos Piiteris turneel ja fänniklubi oli alati kohal, nagu megastaarile kohane. Kopeeriti soengut ja riietust, pool saali oli täis mustade nahktagide ja valgete sallidega austajaid. Tema maailm oli omapärane, nagu suurtel ja karismaatilistel isiksustel ikka. *** Hendrik Sal-Saller, muusik: Ma käisin juba pisikesest peast Magnetic Bandi vaatamas, hiljem sattusime pidevalt kokku, kas siis juhuslikult, nagu näiteks siis, kui me oma pundiga Leningradis ühiselamus kontserti andes kuulutuselt lugesime, et Graps kontserdimajas esineb ja muidugi vaatama läksime. Vaat see oli võimas – fännide hordid, afterparty hotellis, kus lauad juba kaetud ja chickid, jalg üle põlve, ootamas. Tõeline välismaa värk – rokimehe elu! Mäletan, et temperamentsed vene neiud murdsid öösel tema tuppa sisse, panid valge salli kaela ja tegid pilti. Gunn tuli lahkelt alati kaasa, kui me mingi esinemise välja käisime. Sellist küsimust ei tekkinud kunagi, et mis ma selle eest saan. Viimasel ajal hakkas tal kõik justkui jälle ülesmäge minema, ta suutis oma raudse jalaga ukse jälle lahti lüüa, suurem Venemaa tuur oli ees. Mänge hakkas aina rohkem olema, aga… Õnneks tegi ta ikka kõvasti musa, ja õnneks oli ka neid, kes võtsid heaks selle üles lindistada. *** Siiri Sisask, laulja ja poliitik: Kui mina kontsertidel hakkasin käima, siis mõjus mulle eriti tema vahetu ja elav esinemismaneer. Isegi süüdimatu, võib öelda, aga kogu aeg oli tunne, et õige inimene õiges kohas, nagu olekski seatud seda tegema. Olin ikka tõsine fänn. Tänases muusikatootmises pole sellised kategooriad nagu ausus ja spontaansus enam olulised, neid hoitakse heal juhul kuskil undergroundi-maastikul vaikselt au sees. Grapsi ekspressiivsus ja paduenergia aga ei kadunud kuskile, viimane plaat kõlab sama värskelt ja võimsalt, ei mingeid vanumise märke. Konservatiivsele eestlasele oli tema vabameelsus vist arusaamatu, Nõukogude Liidus aga, suure rahva ja riigi sees, jagus talle austajaid igaks kontserdiks ja tuuriks. Tema oli ikka tõeline staar. Oleks ta elanud kusagil mujal, oleks terve maailm temast kuulnud, ma ei kahtlegi. Andekaid inimesi leidub hulganisti igal pool, aga kui andele ja häälele lisandub veel võimalus seda miljonitega jagada, siis on see ekstra kingitus. Seda ei juhtu tihti. Gunnar Grapsil oli see võimalus olemas. Võib öelda, et ta oli õnnesärgis sündinud. *** Vahur Kersna, ajakirjanik: Meid ühendas üks heategu. Mingil eluhetkel pidin ma juhtima põhjaminevat laeva nimega TOP Raadio ja pakkusin Gunnar Grapsile, kes polnud sel hetkel just elu tõusuvetel, tööd. Ja võrreldes paljude teistega sai ta väga hästi hakkama, mäletan vaid üht korda, kui ta padujoobnult stuudiosse tuli. Staadione hullutanud rokistaari viletsust oli valus vaadata. Aga elada oli vaja. Grapsi looming on suurepärane - lausa geniaalne. Kas või “Sügisõhtu blues”, mis kuulub kindlalt kõigi aegade eesti kümne parima loo hulka. Aga geeniused on teatavasti tundlikud hinged, ja see tundlikkus teeb nende elu raskeks. Grapsi elu ei olnud kerge. Tema õnnetuseks akumuleeris ta kogu kapitali täiesti valedesse kohtadesse, naised olid ta hukatus. Väga kurb kaotus, ta oli osavõtlik ja ääretult meeldiv inimene, aga liiga tundlik. Nii tundlik ei tohiks ükski mees olla. *** Rein Rannap, pianist: Gunnar oli millalgi 1989.-1990 aastal Californias oma onul külas. Onu elas linnast kaugel. Gunnar peatus nädalakese minu pool Hollywoodi linnaosa servas ja seikles seal ringi. Eriline oli selle juures, et ta pidas parasjagu paastu. Ei söönud kohe mitte midagi, küll aga tarvitas – energia saamiseks? – alkoholi. Igal õhtul oli tal midagi “magusamat” kaasas. Paast oli tervise taastamiseks. Kuidas see aga koos alkoholiga mõjus – vist mitte hästi, nagu nüüd näeme. *** Riho Sibul, muusik: Mängisin Magnetic Bandis aastatel 1976-77. See oli minu esimene päris bändi kogemus, tänu temale olen ma muusikamaailmas. Ja mitte ainult mina. Kunagi arutasime, et kui kõik Grapsiga koos musitseerinud kitarristid kokku koguda, saaks ühe suure orkestri. Enamik eesti kitarriste on temaga mingil ajal seotud olnud. Graps oli üks esimesi hard-rocki maaletoojaid. Kõige eredamad mälestused on Ornamendi ajast. Muidu sõbralik ja heatahtlik, oli ta viimasel ajal üha enam kibestunud. Selline ootamatu ja traagiline lugu peaks panema üksteist rohkem hoidma, hoolimatust on liiga palju. === Gunnar Graps – raske roki vedaja: kuid keegi meist pole igavesti raudne ja ühel päeval me murdume. Kes teab, kui palju aitab sellele murdumisele kaasa teine murdeiga – aeg, kui inimene saab aru, et kätte on jõudmas vanadus, pensionipõlv. Sageli on selle murdeea sümptomid stress, töötus või siis vastupidi ületöötamine, teadmine, et sa pole enam tipus – kohas, kus oled harjunud olema. Gunnari kaas-ealisena käis tema äraminemisest kuuldes jõnks läbi – miks nii vara? Miks ei suutnud juba eluajal legendiks saanud trummar ja hea laulja üle elada teist murdeiga? Alles see ju oli, kui Gunnar kutsus teleekraanil inimesi olema elu lõpuni pensionikampaania aegu – ja selle all pidas ta silmas kõrget iga – sellised, nagu nad olla tahavad. Miks Gunnar seda ise ei suutnud? Miks ei suuda seda paljud temaealised? /T.Talivee/ === Tiit Karuks, ajakirjanik: Graps oli oluline tegija eesti rockmuusikas, kuhu Ornament, Magnetic Band ja GGG on jätnud märgatava jälje. Ta ajas kogu oma elu jooksul kangekaelselt oma rida, selles oli tema tugevus ja nõrkus. Tugevus seepärast, et teda oli võimatu mitte märgata, meeldis tema muusika või mitte. Nõrkus aga selles, et see suhteliselt jäik joon 1990ndatel enam peale ei läinud. Sellest ka ehk mõningane kibestumus. Mina puutusin Grapsiga kokku tema kõrgajal – 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses –, kui tegin ETVs rocki- ja dþässisaadet «Heli jälg». Ning muidugi need aastad, mil istusin Tartu muusikapäevade züriides. Grapsi rokkarlikkust näitas kas või seegi, et aastad ei muutnud tema soengufassongi – hevimees ta oli ja hevimeheks ta jäi. Hevimehena läks ta ka ära teise ja paremasse maailma. Sellised inimesed nagu tema ei paindu, sellised inimesed murduvad. Graps, paraku, murdus liiga noorelt. *** 2009 - Õllesummeril tehti kummardus Gunnar Grapsile ühiskavaga «Raudmehe rännakud» === Kunagise bändikaaslase Jüri Roosa, kes seisis Gunni kõrval ühena viimastest ja kes on Raudmehega lausa mitu puuda soola koos ära söönud, sõnul ei võetud bändis tema kosmosejutte eriti tõsiselt. "Tõsi ta on, et Gunnar pöördus selle teema poole tihti. Liigagi tihti. Minu meelest oli ta naljakas tüüp, kes seisis materialismi ja idealismi vahel. Õigemini kahe pooluse täiesti eri otstes. Ta võis olla täna see ja homme täiesti teine inimene, unistada sootuks erinevatest asjadest. Gunnari paljud kõige kuulsamad lood polnudki ju tegelikult tema sõnadele. "Raudmees" näiteks, kus tekst oli Jaak Veski tehtud." Jüri Roosa liitus Gunnar Grapsi Grupiga teist korda aastal 2000. "Paljud aatekaaslased olid ta tegelikult juba maha kandnud. Mina uskusin temasse endiselt, sest seda tegi ka Gunnar. Lõplikult ei kaotanud ta lootust kuni viimase eluhetkeni. Ehkki võitlus ei olnud pidev ja tihtipeale vaevles ta ka sügavas depressioonis, lootis ta ikkagi, et lõpuks leiab ta jõu taas pääseda tippu rokimaailmas, kus ta end hästi tundis." Ometi olevat Gunnar jõu leidnud küll sõnades, ent mitte tegudes. Kuigi püss oli juba seinal ja valmis pauku tegema. Temal kui pooljumalal olnuks suurele areenile naasta kordades lihtsam kui mõnel uuel tegijal. Liiati vanad mänedžerid lausa ootasid, et Raudmees tuleks ja lööks vana kulla läikima. "Selle asemel piirdus ta üksikute kõrtsimängudega. Ja kunagine staariuhkus ei lubanud ka ükskõik mis tööd tegema hakata. Minu meelest mängitas ta vahepeal isegi Soome laevadel plaate." Karismaatilisele pillimehele, kes vaid kümmekond aastat varem oli palja nimega kokku meelitanud staadionitäied publikut, tuli kapitalism siiski ootamatult. Isegi sellised mõisted nagu kommunaalmaksed või tasu prügiveo eest tulid talle ootamatult. "Gunnari jutud Venemaa taasvallutustest muutusid tema jaoks põhiliseks valguskiireks just samal aastal, kui ta suri. Ju oli argielu ikkagi nii tugevalt teadvusse sööbinud, et Gunnargi taipas, et vanaviisi enam edasi minna ei saa. Midagi tuleb, nui neljaks, ette võtta." Paar nädalat enne surma jäi paraku tema viimaseks etteasteks kontsert Mere puiesteel Scotland Yardis... Edasine viis Gunnari juba Taevastele Kontserdimaastikele... /www.ohtuleht.ee/ *** 18.05.2004 - "Московский Комсомолец" - Прощальный блюз для Гуннара Грапса /легенда советского и эстонского рока, отец многих рок-проектов, поющий виртуоз-барабанщик/ Думаю, причиной смерти Гуннара оказалась тоска… Тоска по залитой морем света огромной сцене, по былому братству рокеров, по огромной стране, где его знали и любили. И за окном почему-то сразу зарядил скучный дождь, а в люстре перегорели две лампочки. И почему-то захотелось отправиться в не такое уж мрачное прошлое, в московский “Центральный дом туриста”, где Гуннар любил давать концерт в свой день рождения… И он пел нам волшебную “Леди Блюз”… И мы пели вместе с ним! Артур Гаспарян *** Гуннар Грапс был очень светлым человеком — в этом сходятся все российские музыканты, лично знакомые с коллегой, имя которого вошло в историю рок-музыки. Стас Намин сказал в интервью агентству BNS: "Он был человеком "от музыки", был призван всю жизнь заниматься музыкой. Когда такие люди занимаются музыкой, получается что-то очень хорошее, светлое, позитивное". "Это был удивительно позитивный человек. В его смерть просто не верится, — сказал BNS известный российский музыкальный критик и исследователь рока Артемий Троицкий. — То что Гуннар умер — удивительно. Ударники, как правило, живут дольше других музыкантов, потому что то, что они делают, полезно для здоровья. А Гуннар это делал очень эмоционально. Было видно, что он получает от этого удовольствие". По словам участника группы "Машина времени" Евгения Маргулиса, Гуннар Грапс был человеком, приятным во всех отношениях, общение с ним всегда доставляло удовольствие. "С ним было даже просто приятно выпивать". Cоздатель группы Gorky Park Алексей Белов в разговоре с агентством BNS признался, что был потрясен известием о смерти музыканта. "Гуннар отожествлял дух свободы, молодости, рок-н-ролла. Был красивым, колоритным, артистичным, талантливым парнем, — сказал Белов. — В нем сочеталось все самое хорошее. Я не мог представить, что такое произойдет именно с ним. Думал, он будет всегда молодым и здоровым". По мнению Белова, длительная депрессия музыканта вызвана его невостребованностью. "У нас были идеи пригласить его на гастроли в Москву. Но сейчас другое время, сделать это очень сложно". Деятели российского рока в интервью BNS отметили, что имя Гуннара Грапса много значит в истории и советской культуры. Так, по словам Троицкого, Гуннар Грапс был послом эстонского рока в России. "Эстония для всего советского рока была очень важным магнитом и ориентиром. В Таллин приезжали многие группы, такие как "Машина времени", "Аквариум". Но эстонские музыканты в основном были довольно замкнуты. Гуннар Грапс из всех эстонских музыкантов был самым общительным и самым нацеленным на контакт". Артемий Троицкий также отметил, что в СССР не было другого человека, который бы одновременно играл бы на ударных инструментах и был вокалистом. "Гуннар Грапс — уникальный музыкант", — подчеркнул Троицкий. "Гуннар был настоящим рок-н-ролльщиком, бескомпромиссным. Такие люди — золотой фонд отечественного рок-н-ролла. Гуннар всегда демонстрировал "чистый стиль". Это "голубая кровь" рок-н-ролла", — так охарактеризовал музыканта Стас Намин. По словам Алексея Белова, Гуннар Грапс — "персонаж нестираемый". "Уходит эпоха, уходят люди. Но хотелось бы, чтобы такие люди жили на порядок дольше", — сказал он. Человек, который знал чего хотел, не в пример многим. А что хотел истинно, того и добился. МОЛОДЕЦ!!! Организатор, видел цель и шел к ней честно и искренне. Светлая ему память. РОК ГРАПС ФОРЕВЕ!!! Светлая ему память!!! Гений, умерший в нищете. Но его будут помнить и ценить! *** Помню, как я обалдел на его концерте в Кишиневе!!! Такого драйва до этого я никогда не чувствовал!!! Светлая память Гуннару!!! В Молдавии его помнят. *** 1986 oli Gunnar Graps peaosas /ekraanipartnerid Jevgenia Zakharova, and Svjatoslav Kuznetsov, Владимир Заманский, Людмила Максакова/ populaarses melodraamas "Tam, gde nas net" /Kui meid enam ei ole/ - lavastas - Leonid Kvinikhidze; muusika - Максим Дунаевский; stsenaarium - Vladimir Valutsky. *** 1981 oli Gunnar Graps heliloojana tegev lühifilmi "Pulmapilt" meeskonnas /osades Rein Aren, Lembit Ulfsak, lavastaja Raul Tammet, kunstnik Epp-Maria Kokamägi/ *** 1979 mängis Gunnar - veidrikust tulnukat Raul Tammeti filmis "Soolo" /veel Mikk Mikiver, Juta Lehiste, Viiu Kõrvits jt; muusika - Andres Valkonen/. ***2009 - festivali Õllesummer raames toimus Gunnar Grapsi laulude kontsert “Raudmehe rännakud”. Grapsi hittidega astuvad lavale Riho Sibul, Hendrik Sal-Saller ja Smilers, Hardi Volmer, Tanel Padar & The Sun, Jaagup Kreem, Gerli Padar, Sven Varkel ja Metsatöll. Ühena Eesti säravamatest artistidest oli Graps oma pika muusikukarjääri jooksul alati otsiv, eksperimenteeriv ja ülimalt karismaatiline helilooja, interpreet ning showmees. Enamikel kontserdil üles astuvatel artistidel on temaga isiklikke mälestusi. “Olen Gunnariga, kui sõbra ja vanema kolleegiga kokku puutunud mitmel erineval eluetapil,“ ütles üks kontserdi solistidest Hendrik Sal-Saller. “Ta on erilise tähendusega olnud mulle juba sellest ajast, kui ma punkbändi tegin. Kontserdil esitan ma muuhulgas ka loo “Valgus”, mida me oleme koos Gunnariga mitmel korral laulnud, viimati meie akustilise DVD salvestusel,” lisas Sal-Saller. Kontserdi muusikalised seaded on teinud Tomi Rahula ja Ülo Krigul. Saatebändi põhiliikmed on ansambli The Sun liikmed. *** Kontserdi avalöögi andis Hardi Volmer, kes sai kenasti hakkama Grapsi noorpõlvelooga "Üks imelik masin" Mikronite ajast, sinna otsa veel ka "Dr. Noormanniga" Magnetic Bandi ajast. Tanel Padar käis laval mitu korda, esimene sett hõlmas Grapsi kuulsamaid bluusilugusid, teine läks juba koos The Suniga. Gerli oli võimas nagu alati, Metsatöll ei saanud ka Grapsi lugu mängides läbi torupillita, Sal-Saller ja Smilers esitasid muidugi "Valgust", aga ka nappi, ent cooli võtmesse keeratud "Roose papale". Riho Sibul esitas kaks päris vana lugu, vist isegi Ornamendi-aegsed "Iga päev" ja "Meie teisikud". Jaagup Kreem avas kontserdi heviseti lauluga "Kaob kõik", järgnes "Hingeleegid". Kontserdi ehedaim üllatus oli kindlasti Sven Varkel – ainus vokalist kogu laval käinud seltskonnast, kes Gunnar Grapsi lugusid samas helistikus ja üsna autentselt järele suutis laulda. Praegu Heraldis laulev Varkel teenis vaimustatud vanade fännide aplausi juba oma esimese esitusega, milleks oli "Põlemine". Temale langes au ka kontserdile punkt panna "selle looga, mille pärast te kõik siia olete tulnud", nagu ta ise lavalt ütles. "Raudmees" loomulikult. Tõsi, kontserdi päris viimaseks etteasteks oli trummarite laul, kus Rolli, Borka ja Metsatöllu Atsoga liitus viimase poeg, väike Simo Atso. /www.ohtuleht.ee/ *** ** 2008 - "Isa ei suutnud paraku kommertsibuumiga kaasa minna, kergemeelset lällamist aga teha ei tahtnud. Plaadiläbimüügist tiksus talle väga väike summa, mingeid muid stabiilseid sissetuleku allikaid tal polnud. Rahaga oli seega kaunikesti kitsas. Hansapanga reklaami eest sai tollal tühise summa - 15 000 krooni. Gunnar, keda eluraskused viinast lohutust otsima ajasid, armastas tihti istuda Scotland Yardis, Guitar Safaris ja Bikersis. Nii elas ta miskit pidi ka oma maailmavalu välja. Ka isa üks viimaseid esinemisi oli Scotland Yardi Pubis. Isa kahetses tihtipeale ka seda, et ta polnud Ameerikasse sündinud ja seal oma karjääri teinud. Siis oleks ju olnud tal pension kindlustatud. Sellest oli meil ka juttu. Oma armsa Yamaha tsikli aga müüs maha, et söögi- ja üüriraha saada. Keeruline aeg, kuid tasapisi hakkas ta sellest välja tulema. Nüüd, 2008.aastal läks jäädavalt taevaradadele ka Gunnari õde Gaida," rääkis rokilegend Gunnar Grapsi poeg Jan... Bändikaaslane Jaanus Raudkats meenutas, et need mõni kuu enne igavikkuminekut olnud rokilegend siiski ellusuhtumiselt lootusrikas. "Veebruaris tuli ju uus plaat turule, märtsis anti muusikaauhind – ja elu hakkas ju taas ülesmäge minema ning ka Gunnar oma loomingulisest madalseisust välja tulema. Venemaalgi uuendasime juba mingeid kontakte, et planeerida sinnakanti esinema minna. Ja oleks läinud ka. Me tegime juba koos ansambliga proovegi uue repertuaari kallal, et teda uuesti rokistaaride keskele tagasi tuua. Proovisime igatipidi aidata tal uuesti järje peale saada."" /www.ohtuleht.ee/*** Kõige enam on tema kompromissitut rockilooja natuuri võrreldud Mick Jaggeriga. Aga ka Alice Cooperiga. Grapsi kogu loometee tundub võitlusena – algul kivinenud seisukohtade, siis kontserdiorganisatsioonide vastu, siis võitlus eduga ja seejärel ebaeduga. *** 2004 märtsis toimunud Eesti Muusikaauhindade jagamisel omistati Gunnarile elutöö auhind. “Uhke tunne on küll. Kui seal ikka sellised korüfeed nagu Ojakäär või Loop ees on, siis näitab see, et ma olen siiski üht-teist ära teinud...." Graps on kogu elu isepäiselt oma rada ajanud. Kuid ta ei kahetse midagi. “Ei, absoluutselt. Ma olen piisavalt maailma näinud, elanud Ameerikas. Osbourne’ide seriaalis käisid Ozzy lapsed Hollywoodi kõige kuumemas klubis – ma olen ka seal olnud! Ja kui ma New Yorgis elasin, siis käisin ma tänu oma sõpradele-tuttavatele Bob Dylani kitarristiga jämmimas. See oli kaif. Olen kogu aeg laval olnud, ja selline ongi minu elu.” 60ndatel oli Grapsi iidoliks Mick Jagger ja ansambel Rolling Stones. Kuna nemad on igati väärikalt vananenud rockisepad. Eks head mehed lähe ikka aastatega üha paremaks. “Vot-vot. Üks Viljandi Kuma raadio vend ütles mulle: Gunnar, ma tulin sind siia – see oli Viljandi laivi ajal – kuulama, ja kuidas on see võimalik, et sa oled nende aastatega võimsamaks ja paremaks läinud! See on võimatu! Või-ma-tu!” Nähtavasti siiski mitte. Graps on jonnakas sell. Ja see on väga hea. /Keskus, 2004/ *** Umbes aasta pärast peaks Mihkel Raua sulest ilmuma tema biograafia *** 17.05 2004 lahkus Gunnar Graps Taevastele Teedele - infarkti tagajärjel /SL Õhtuleht, 18.05/ «Minu matused olgu lõbusad, olgu pidu ja lärmi. Ma ei taha, et keegi pisaraid valab!» «Ta ei öelnud mitte midagi. Ei kurtnud, et oleks paha olnud. Lihtsalt ühel hetkel see juhtus, jalapealt,» kirjeldab Eesti rokilegendi Gunnar Grapsi viimaseid minuteid tema elukaaslane Ülle. Kella ühe paiku öösel tuvastasid kiirabiarstid 52aastase rockeri äkksurma *** /Raudmees liitus taevase bändiga /27.11.1951 – 17.05.2004/ Gunnar Grapsi ei ole enam. Tema laulud jäävad, samuti rockivaim, mille ta mitukümmend aastat tagasi eesti muusikasse tõi. Mõnes mõttes oli ta legend juba oma eluajal, sest neli kümnendit pika muusikutee vältel kogunes tal üldteada tähiseid terve rida. Trummar, laulja ja laululooja-rockikomponist Gunnar Graps kuulub sellesse põlvkonda, kes biitlivaimustuse ja 1960. aastate biitmuusika ajel tõi eesti n-ö kergesse muusikasse suure muutuse. See oli kirglik noortemuusikalaine, iseolemise kultuurimanifest, millele ei suutnud päitseid pähe panna ka tolleaegne nõukogude ideoloogia. See oli ka isetegemise pidurdamatu laine. Tolleaegne entusiasm ja loominguline purse on midagi niisugust, mille kui lätte juurde pöörduvad praegused noored muusikud ikka ja jälle. Ansambel Ornament, mille ta moodustas 1973. aastal, oli raske rocki pioneer Eestis. Kõrvuti Rujaga, kuid siiski viimase varju jäänuna, mängis Ornament ledzeppelinlikke psühhedeelse varjundiga riffe, esindas käre-tumedat kõlamaailma. 1976 pani Graps kokku Magnetic Bändi ja pööras teisele rajale, hakates mängima huvitavate instrumentaalseadetega jazzrocki, millest ei puudunud ka viited reggae’le ja funk-soul’ile. Varsti aga muutis ta grupi koosseisu, pani selga neetidega nahkrõivad ja hakkas Magnetic Bandi nime all mängima briti tolleaegse uue hevilaine vaimus metal-rocki. Magnetic Bandist saab kärmelt üks liidu populaarsemaid raskemuusika bände, selle muusika ja elustiili iidol. Esimene ametlik rokifestival Tbilisis, kus tuligi kaksikvõit koos Mashina Vremeniga. Kui 70ndad olid Grapsi muusikaline kuldaeg, siis 80ndatest sai publikumenu tipp-periood. Magnetic Band ja selle teisik Gunnar Graps Grupp tiirutas aastaid mööda Nõukogude Liitu. 1982. aastal pühendab Washington Post (WP) Gunnar Grapsile ja Magnetic Bandile terve lehekülje. WP nimetab teda “kodus kasvanud rokistaariks, kes hullutab laval noori fänne ja valmistab peavalu Kremli komissaridele”. Lopsaka pruuni juuksepahmaka ning kähiseva seksika häälega meenutab 30-aastane Graps loo autorile nii Mick Jaggerit kui ka Rod Stewartit. “Tema publikule meeldib, kuidas mees oma asja ajab ning annab neile maitsta keelatud lääne rõõme.” Kriitik tunnistab, et MB ja veel tosin vene bändi on viimaste aastate jooksul muutnud nõukogude popmuusikat tundmatuseni. “See on revolutsioon,” ütleb autor Grapsi esinemist kirjeldades, need pole enam laulud sotsialistlikust ülesehitustööst. “Graps oma muusikaga väljendab nõukogude nooruse frustratsiooni, individualismi ja võõrandumist süsteemist,” kirjutab Michael Dobbs WP-s. Ajakiri Time võrdleb 1981. aastal Jerevanis toimunud rockfestivali mini-Woodstockiga sovetimaailmas. Popstaaridena, kes publikut hullutavad, tuuakse välja Stas Namin (30), Gunnar Graps (29) ja Valeri Leontjev (32). “Nõukogude noored armastavad rocki, sest see on karm vastus kitshilikule estraadile ja rahvamuusikale, mida neile peale sunnitakse,” kirjutab Times ja lisab ka Grapsi laulu sõnad. “Kui meil pole kusagil omi tundeid välja valada, siis me teeme seda kõikevabastavalt rockmuusikas.” 1989. aastal suundus Graps Ameerikasse õnne otsima, pagedes ühtlasi majandusliku madalseisu ja kahaneva populaarsuse eest. Kompromissitu rokimees puutus kokku sellega, et Ameerikas ise ennast müüa pole niisama lihtne. Ta otsib Ameerikas uut turgu, aga tema lood ei müü, kontakte pole ka. Rocker proovib Los Angeleses ja ka mujal, elab vanaonu juures ja elatab end juhutöödega: remont, sisekujundus, puunikerdamine. Nii Ameerikasse minnes kui ka sealt tulles on tal tühjad pihud. Ainus boonus on pisut stuudiotehnikat. "See oli minu jaoks küllalt pingerikas aeg,” lausub ta. Samas aga ta kirjutas üle 20 uue laulu. Oli seal kokku poolteist aastat, unistades muusikukarjääri jätkamisest. Jaak Ahelik , trummar: Jonn, oma liini ajamine oli tema juures kõige olulisem. Gunnar teadis täpselt, mida teeb ja muusikasse puutuvates asjades oli ta endas väga kindel. Tema bändidest on läbi käinud vähemalt 90 protsenti oma ja praeguse aja arvestatavaid pillimehi. Ta on üks väheseid, keda võib eesti muusikas tõeliselt pidada legendiks. Kõige paremini räägivad temast ta enda tehtud lood ja muusika. See oli tema suhtlemise moodus. Gunnarile polnud kunagi ükskõik, kas saalis on 10 või 100 inimest. Kuigi ta mängis ka kümnele alati täie jõuga, tahtis ta alati, et teda kuulaks täissaal. Ta oli maksimalist, kes kunagi ei tahtnud midagi teha poolikult. Ma tutvusin temaga 1970ndate keskel. Talle täiesti tundmatuna läksin küsima, kas võin üheks mänguks laenata tema trummikomplekti. Imelik, aga ta andiski. Sel ajal oli trummide hind mõõtmatult teistsugune kui praegu. Gunnar oli väga abivalmis inimene. Ja ta elas kõiki asju väga läbi /Postimees, Immo Mihkelson/ *** MATUSED toimusid 24.05 Pärnamäe Krematooriumis, Tallinnas. “Ma pole teda kunagi nii rahulikult ja õnnelikult uinumas näinud. Ta nägi kindlasti mõnda ilusat und,” lausub Grapsi väike õde Gaida, kui päev on õhtus. “Ta teeb kindlasti oma taevalikud bändid. Ta ei saa lihtsalt kaduda!” Nutvad nahkmehed, lilled pihus. Tundeline Gunnar Graps Pärnamäe krematooriumisaalis kõlamas ja kirglik Graps naeratades jälgimas lõputus reas temaga hüvasti jätjaid. See ongi Raudmehe saatmine sinna, kust ta loodab tagasi tulla. Gunnar on siin küll nahkseis rõivais, aga ta polnud ju nahahoidja, ning seepärast lebab siin tema ja mitte mina, lausub Ott Arder. Tarmo Urb laulab Alliksaart ja Jesseninit ning lausub endale ja teistele muusikuile, et peaks kohtuma sama üksmeelselt, mitte kellegi matuste puhul. Sest muidu võib see juhtuda jälle siis, kui keegi siin Pärnamäel lebab, ütleb Urb, kes Grapsi omaste palvel lahkumistalitust veab. Urb võtab kaks kotkasulge ja õnnistab salveisuitsuga Raudmeest, tema lähedasi ja kõiki teisi. Nagu indiaanlased seda teeksid, sest Grapsi jaoks olid indiaanlaste tõed lähedased ja umbes nii olekski ta minna soovinud. Tarmo õnnistas sõpra indiaani kombe kohaselt kahe kotkasule ning salveisuitsuga, sest indiaanlaste vaimsus ei olnud Grapsile kaugeltki võõras... On kõlanud Grapsi sõbra Tiit Bürgeri tðello ja Ants Nuudi tromboon ning Erich Kiegeri rahvalaul. Ja lõpuks, kui siniste lilledega üle külvatud kirst suletakse ning Raudmees hüvastijätjate silme all sügavusse kaob, et fööniksina tuhast tõusta, laulab Tõnis Mägi. Ta laulab Procol Harumi poolt ligi 40 aastat tagasi loodud lugu “A Whiter Shade of Pale”. See on laul, mille saatel Graps lahkuda soovis. See on laul, mida kunagi ürgammu mängis ka ansambel Kristallid, kuhu Grapski kuulus. Siis kõlas see lugu Boris Lehtlaane suust. Aga kõige lõpuks, kui kõik möödas – vähemalt saatjate jaoks – jääb sõna Gunnar Grapsile ja Willem Grünthal Ridalale: Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad, ja kaovad maised vaevad - mind viige ilmutiste maale. /Pilved kuuvalgel/. Siis käivitavad nahkmehed taas mootorrattad ning kellahelinaga seguneb Pärnamäe kalmistul jõuline mürin. Sületäied lilli rändavad Nõmmele Grapsi õe koduõuele... *** Mälestusõhtu 24.05 kell 17.00 Pubis Scotland Yard, Mere pst, Tallinnas: “Laotasime lilled murule laiali – mõtlesime, et see on õige koht,” ütleb õde rokiõhtul pubis Scotland Yard. “Ta tahtis, et tema lahkumispäeval rahvas ikkagi pidutseks, et rokimehed oleks koos ja keegi ei ütleks kellelegi halvasti,” lisab Gaida. “See, mis siin on, meeldiks Gunnarile!” on õde veendunud, kui viipab üle hämara kõrtsisaali, mille üle valvab Raudmehe pilt, teleriekraanidel jooksevad videod Grapsi bändide kontsertidelt ning rokimehed on sõbralikult koos, et muusikat teha. Gunnar Graps avab peagi oma perekonna puhkepaiga Rahumäe kalmistul. “Ükski mu kõige lähedasemaist pole veel lahkunud, aga nüüd läks Grapside pere kõige andekam!” lausub Gaida. *** Gunnar Graps-Grafs sündis 27. novembril 1951. aastal muusiku peres. Tema lätlasest isa oli pärit Cesisest ja töötas tshelloõppejõuna. Kuue-aastaselt pandi Gunnar lastemuusikakooli tshellot õppima. 1977. aastal lõpetas ta Tallinna muusikakooli löökpillide erialal. 13-aastaselt tegi oma esimese biitpundi Satelliidid (1965-1966), kus ta mängis soolokitarri. 16-aastaselt alustas ta Mikronites (1967-1970) trummariteed. Sõjaväes aega teenides oli ta samas bändis koos Ivo Linnaga. 1972. aastal ühines ta taas aastaks Mikronitega. Loominguteed jäävadki kajastama sellised grupid nagu `Mikronid`,`Ornament`, Magnetic Band ja `Gunnar Grapsi Grupp`. Pärast poolteist aastat kestnud õpinguperioodi Ameerikas tegutses ka aktiivdiskorina nii raadiokanalitel kui ka tantsusaalides. Lavaliselt oli enim rakkes `Magnetic Band`. Ülevaated `õhtuleht`(22.11.1999 Mari Klein), Eesti Päevaleht "Lillelaps Gunnar Graps" (24.11.2001 Tiina Laanem) *** Pensionireformi sümbool /Eesti Ekspress, Ülo Jalakas/ Võitjaks tuli sellest kampaaniast reklaamis esinemisega kammpäki teinud hevimees Gunnar “Reklaami eest saadud rahaga õnnestus kõikidest ainelistest muredest vabaneda ja üht-teist uuemat kojugi soetada.” Gunnar Graps: “Ma olen terve elu olnud mässaja ning teinud muusikat, mis mulle meeldib. Mina ennast muutma ei hakka” Graps oli kõva staar 80ndatel. Ta tuiskas Magnetic Bandiga mööda Nõukogude Liitu samamoodi nagu Jaak Joala või Anne Veski. Aga publik oli tal sootuks teine, sest hevit kuulasid peamiselt noored ning sellel oli juures kerge võimuvastane maik. Eestlasest rokistaari firmamärk oli pikk valge sall. Noored venelannad jooksid ta peale tormi, austajannade nahka läks kaks abielu. Sellest ajast pärinevad kuulsad hitid: “Valgus”, “Lady blues,” “Tõmmu naine,” “Raudmees” ja paljud muud. Graps oli festivali Tbilisi 80 võitja ja Mosfilmi filmi “Seal, kus meid ei ole” peaosatäitja. Lugu rääkis rockmuusiku ja balletitantsija armastusest. *** 2004 - Vanameister Grapsi pikad mustaks värvitud juuksed on sõjakalt turris ja silmad pilluvad sädemeid - Eesti rock ’n’ rolli kroonimata kuningas!!! Graps tunnistab - “Eks ma olen oma räigelt elatud aastate jooksul elu täiel raual põletanud ja kaua see mootor ikka vastu peab. Hirm tuleb peale küll, kui näed, kuidas tuttavad muusikud ümberringi tasapisi kasti vajuvad. Vikatimees on viimasel ajal eriti ahneks läinud.”... Elupõline rockar leiab, et teda hoiab koos kõva ports mässumeelsust, mis on pärit kuuekümnendatest. Graps oli siis veendunud hipi, kelle sihiks totaalne vabadus. Ta pole oma suhtumist ellu ka nelikümmend aastat hiljem muutnud. "Tänane muusikatoodang on täna uus, aga hiljemalt ülehomme unustatud. Klassika aga jääb,” räägib Graps... Vanameister usub, et tal on kõvasti mõttekaaslasi oma põlvkonna muusikute seas. /Kroonika, Sven Haljand/ *** Anne Erm “Polkast rokini”: Grapsi kivilinnade trubaduur on hingelt endiselt romantik ja vaimsete väärtuste hindaja. Talle on võõrad asjastunud väikekodanlik maailmataju, kommertslik suhtumine muusikasse ja ellu. *** Ornament (1973-1976), mida Graps on ikka hellusega oma esimeste bändide seas nimetanud. Kolmeliikmelises rokitrios mängis ta koos Tõnu Tormise ja Andres Põldrooga. Ilmselgelt mõjutasid neid Led Zeppelin ja Jimi Hendrix. Raadio lauluvõistlusel hindas zürii nende lugu “Tuhande järve taevas” kaheksandaks, publik aga esimeseks. Magnetic Band (1977-1985) ja Gunnar Grapsi Grupp (esimesed lood “Kahetsus” ja “Corrida”, esimene väike dzässroki stiilis heliplaat “Trubaduur magistraalil”. • 1978-1981 valmisid “Lady bluus”, “Äärelinna bluus”, “Sügisõhtu bluus”. • Reggae tõi esile “Roosid papale” ja “Lillekimp imet teeb” • 1981 ilmub LP “Roosid papale” siis algas heviperiood: “Onu Volli”, “Tõmmu naine”, “Raudmees”, • GGG aega kuuluvad “Mosaiik”, “Valgus”, “Unenäos kaotatud tee” • CDd - kolmikplaat “Eesti kullafond”, “Tühjad pihud”, “Rajalt maas” *** 2005 - Varalahkunud rocklaulja Gunnar Grapsi mälestuseks avati laupäeval, 27.11.2005 Scotland Yardis mälestustahvel. Klubis Rock Cafe korraldati aga vastavalt mälestuskontsert. Mõlemad üritused toimusid täpselt Grapsi 53. sünniaastapäeval. Mälestustahvli Grapsi lemmikpaigas, Mere puiesteel asuvas pubis Scotland Yard avab Tallinna abilinnapea Tatjana Muravjova kell 16. Kontsert "Gunnar Graps 53", millel esineb hulk Eesti rockansambleid, nagu Terminaator, Magnetic Band, Led R, Kolumbus Kris, Vennaskond, Main Street Band, Loits, Peeter Jõgioja & Rocknet, Bande, Gunnar`s Roses /Mart Kalvet & ex-Accolada/, Endel Rivers /Endel Jõgi, ex-Argos, kes tuli kohale Austraaliast, kuhu on eluteed ta viinud/, Chupacabra, Cramp, Wide Lines ja Kreizi Fakers klubis Rock Cafe. Samas paigas avati ka pidulikult Eesti Rockikultuuri Wall of Fame, kuhu avaseinale esimesena paigutati siis Gunnar Grapsi tunnustustäht. *** 2006 - Ning 17.05.2006 avati rokilegendi kalmul mälestusmonument, mille kujundas Raudmehe poeg Jan. Gunnari ema Salme tänas kokkutulnuid ja tõdes, et pigem peaks see päev olema rõõmu- kui murepäev: «Nüüd näeb ka Gunnar seal üleval taevas, et teda on ikka meeles peetud.» Gunnar Grapsi poja Jani kujundatud mälestuskivi esikülge kaunistab kiri: «Mind tõstke täheraale / kus säras paistvad kauged sinitaevad», tagaküljel on aga kujutatud Gunnari käel ilutsenud tätoveeringut. Jan Graps - «Tahtsin, et see mälestusmonument väljendaks minu isa puhul tema ausust, lihtsust ja otsekohesust, ning et samas oleks aru saada, et tegemist oli ikkagi suurmehega.» Eelmisel aastal kutsus Hard Rock Clubi Grapsi mälestuskivi jaoks raha koguma spetsiaalsele arve. Suur osa summast kogunes just mälestuskontserdist. «Kivi läks maksma natuke üle 70 000 krooni. See kõik on ju tehtud vaid meie rahva rahaga, firmade poole pöörduda polnudki vajadust. Inimesed austavad teda ja tänu sellele on nüüd ka see monument siin püsti. Rokirahvas hoiab kokku,» tõdes aktsiooni üks eestvedajaid Henry Hinno Hard Rock klubist. /SL Õhtuleht, 18.05.2006/ *** VT www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=40094195 -- Tekst: "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" /Pilved kuuvalgel/.


Info uuendatud: 1.4.2014

© Eesti Ansamblite Andmebaas